50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
167 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sillake
Õppematerjali autor
naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja
naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
..... 25 18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 19. MONTEERITAVAD RAUDBETOONSILLUSED....................................................................... 27 20. KAAR-, KIIL- JA KIHTSILLUSED. ....................................................................................... 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED
???? Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks saab kasuatada kergseinu: 1) välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad 2) püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Nõmmesein Gerardisein b – terassidemetega a – püstdiafragmad Rolokseinad a - Roloksein b- laudsisevoodriga roloksein; Nopsasein 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Erinevalt eelmise põlvkonna plokkidest, kasutatakse nüüd tappliitega plokke, kus tappliide on vertikaalvuugis. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust (betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel. Kergplokke kasutatakse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda.
10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel). http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php
Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon). Külmasilla kriitilisust näitab temperatuuri indeks, mis näitab siseõhu temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need
tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg. 19 Tüüpilised elamu soojuskaod Hoone soojuskaod Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod. Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust. Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega. Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid