Eestlased - rändav rahvas
Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina
suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada?
Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti
see, et välismaal on kõrgemad palgad . Näiteks kui inimestel on
andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on
kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored
inimesed välismaale.
Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks
kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama.
Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad
põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse
kohta on seal paremad palgad kui Eestis.
Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dianabondareva
Õppematerjali autor
paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus
MIKS RÄNDAVAD RAHVAD? Merilin Jürine KK11-PE Rahvad on rännanud elu algusest peale ning rändamine ei ole tänaseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad rändavad minema? Mida leiavad järjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui väljaränne muutub aina suuremaks ja kas seda on võimalik peatada? Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid. Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem. Uued tulnukad asusid elama põliselanike vahele või asusid maadele, mis põliselanikele näisi
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased
Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015 Vastused küsimustele 1 Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Rändega kaasneb selline problemaatika, et ei ole võimalik täpselt jälgida seda kui palju inimesi rändab välja või sisse. Väljarännet ei ole võimalik üheselt mõõta, sest et paljud inimesed elavad seal ajutiselt ning näiteks, nädalavahetuseks tulevad tagasi oma riiki. 2 Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimese väljaränne laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, aset leidnud demograafilisest üleminekust ning maapiirkondades tekkinud väljarändesurvest. Teise väljaränne põhjuseks oli see, et imimesed põgenesid nõukogude võimu eest. Sellel ajal põgenes ligikaudu 80000 inimest. Kolmanda väljaränne põhjuseks ol see, et inimesed otsivad endale parimat tööd välismaal, kus on
"Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha
Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale
19. sajandi keskpaiku on eestlaste hulka Peterburi kubermangus hinnatud u 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. (Rosenberg 2007). Eestlaste esimene suur väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Väljarände tulemusena tekkisid eesti asundused mitmel pool Vene keisririigi territooriumil. 20. sajandi teisel kümnendil elas Vene impeeriumis väljaspool Balti alasid umbes 200 000 eestlast. Selle väljarände põhjustas rahvastiku kiire kasv. Kuna eestlased elasid enamuses maal, siis maa kui elatusallikas oli väga tähtis. Mindi mujale, et saada maad. Nii tekkisid eestlaste külad Põhja- Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta. Paljud neist küladest on olemas ka praegu. 19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid paljud Venemaale läinud eestlased edasi USA-sse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses oli Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast. Vähemal määral
Minu jaoks oli väga oluline see, et räägiti probleemidest, mis on eesti ning vene keelt kõnelevate inimeste vahel. Ning ka sellest, kuidas paljud perekonnad kannatavad, kuna üks või isegi 2 vanemat töötavad välismaal, sest Eesti ei suuda pakkuda neile piisavalt head tööd või palka. Neid teemasid sooviksin ka seminaris arutleda ning saada teada, mis on teiste arvamus selle koha pealt. Eriti huvitab mind milline on vene keelt kõnelevate noorete arvamus eesti keelest ja sellest, et eestlased ei salli eriti inimesi, kes ei oska eesti keelt kuigi elavad Eestis. Kas nad mõistavad seda või see on täiest arusaamatu nende jaoks. Mida peaks tegema paremaks, et sellised probleemid kõrvaldada. Lisaks sooviks kuulda arvamusi ugrainlaste teemal, kuna suvel seoses maasikatega oli see väga aktuaalne. See on ehe näide kuidas palgatase mingil teatud alal langeb. Exploring Cultural Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg.Human Arenas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid