50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
scabiosa6
Õppematerjali autor
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti
Loo Keskkool Eesti rahvastik 1940-1991 Referaat Autor: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sissejuhatus 21. sajandi künnisel seisab Eesti silmitsi samasuguste probleemidega nagu kõik arenenud Euroopa riigid. Nagu Euroopas, nii väljendub ka Eestis rahvastikuprotsesside põhitrend rahvastiku vananemises. Sellele lisanduvad aga ka mitmed ainult Eestile iseloomulikud tegurid. Ühelt poolt, Eesti põlisrahvastiku seas ei toimunud märkimisväärselt plahvatuslikku rahvaarvu kasvu, teiselt poolt on oma jälje jätnud viiskümmend aastat kestnud Nõukogude okupatsioon ning sellega kaasnenud sisseränne demograafiliselt vähemarenenud piirkondadest. Demograafiline situatsioon Eestis Eesti demograafilise situatsiooni põhijooned määratleb 19
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus...............................................................................................................
RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas
Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Taani kuninga valdustesse kasvanud Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartu, viljandi, paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Kohaliku päritoluga, kuigi teiste linnade eeskuju järgiv oli Vana-Pärnus kehtinud nn. piiskopiõigus. Selle kehtestas Saare- Lääne piiskop. Oma uue pealinna Haapsalu õiguskorra määras ta samuti ise.
Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega, näiteks industriaalajastul kaevanduspiirkondade või raudteelinnade kujunemine. Kaevandustes saadi tööd ja raudtee võimaldas maismaal kiiremini liikuda, kui see seni võimalik oli. Hea transpordigeograafiline asend on tänapäevalgi asustuse tihenemise eeldus. Sotsiaalsed tegurid on seotud inimeste võimalustega omale elukohta valida. Maa-asulates on eluruumid odavamad kui linnades, kuid linnade individuaalmajade rajoonides on kulutused eluasemele suuremad kui näiteks kortermajades. Poliitilised põhjused tulenevad riikide valitsemiskorraldusest. Demokraatlikes riikides on tänapäeval suur immigratsioonisurve, sest seal on inimestel rohkem vabadusi oma elu korraldada
Venemaa polnud mitte ainult kaotanud oma äärealasid, bolševike ja nende vastaste vahel peetud Kodusõja tõttu oli ta veel tükk aega sisemiselt nõrk. Lisaks Venemaale oli kokku varisenud veel teinegi Baltimaade seisukohalt oluline jõud. Keiserlik Saksamaa sai revolutsiooni läbi pärandiks Weimari Saksamaa, mis alustas kiiret tagasitõmbumist oma eelkäija poolt vallutatud territooriumidelt. Läänemere regiooni viiest uuest riigist oli Eesti pindalalt kõige väiksem, ent Euroopas oli mitu veelgi väiksemat riiki, nagu Šveits, Taani, Holland ja Belgia, rääkimata tõelistest kääbusriikidest. Iseseisvusmõttele on tüüpiline, et selle juuri tahetakse kangesti suruda võimalikult sügavale minevikukamarasse. Peetakse ju iseseisvust sageli rahvuse ajaloolise arengu tipuks. Kui lõpptulemus, iseseisvumine, juba äratuntav on, siis vaadatakse minevikku läbi selle kitsa vaa- tepilu ning nähakse seal sihiteadliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid