Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti uusima aja ajalugu (15)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes väidetavalt oli liberaalsem kui tema isa Aleksander III?
  • Mida raskendas omakorda 1907?
  • Kuidas rahustada rahutusi?
  • Miks Laidoner nii rangelt seda raudteed nõudis?
  • Miks siis valitsused vahetusid?
  • Miks eelnõu läbi kukkus?
  • Miks ei loodud kodasid rohkem?

Lõik failist


Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine .
1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.
19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik . Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon . Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt.
Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse.
Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
I üleminekuperiood – 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad
1917 varakevad – eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu.
15.11.1917 vana kalendri järgi – teoreetiline murrang
veebruar 1918 – 23.02 – Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine.
Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma
Nov 1918 – Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani.
Tartu rahu lõpetas Vabadussõja.
15.06.1920 – põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt
Eesti riigi avalik tunnustamine
Juba väljakujunenud riikluse jätkuv areng.
12.03.1934 – riigipööre
1934-39 – Kaitseseisukorra režiimi aastad, autoritaarsed aastad.
Demokraatial autoriseerumisele üleminek – Suure kriisi aastad – 1930. aastate algus, võitlus PS muutmise ja muu taolise ümber.
Vaikiv hämarus – üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad
17.06.1940 – Punaarmee sissetung
Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine .

Historiograafia


Johannes Adamson
Eesti Wabariik – Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad : Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp , Juhan Vasar 1932-1939
Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940
Hans Kruus – Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928
1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas – pseudonüümid ( Harri Moora, August Annist, Linda Annist) – Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946

Eesti NSV


Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 – Eesti ajalugu pöörati pea peale – liialt Stalinistlik ja ülepingutatud
Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971
Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 – põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat.

Välis-Eesti


Evald Uustalu . The History of Estonian People.
Vasakule Paremale
Eesti uusima aja ajalugu #1 Eesti uusima aja ajalugu #2 Eesti uusima aja ajalugu #3 Eesti uusima aja ajalugu #4 Eesti uusima aja ajalugu #5 Eesti uusima aja ajalugu #6 Eesti uusima aja ajalugu #7 Eesti uusima aja ajalugu #8 Eesti uusima aja ajalugu #9 Eesti uusima aja ajalugu #10 Eesti uusima aja ajalugu #11 Eesti uusima aja ajalugu #12 Eesti uusima aja ajalugu #13 Eesti uusima aja ajalugu #14 Eesti uusima aja ajalugu #15 Eesti uusima aja ajalugu #16 Eesti uusima aja ajalugu #17 Eesti uusima aja ajalugu #18 Eesti uusima aja ajalugu #19 Eesti uusima aja ajalugu #20 Eesti uusima aja ajalugu #21 Eesti uusima aja ajalugu #22 Eesti uusima aja ajalugu #23 Eesti uusima aja ajalugu #24 Eesti uusima aja ajalugu #25 Eesti uusima aja ajalugu #26 Eesti uusima aja ajalugu #27 Eesti uusima aja ajalugu #28 Eesti uusima aja ajalugu #29 Eesti uusima aja ajalugu #30 Eesti uusima aja ajalugu #31 Eesti uusima aja ajalugu #32 Eesti uusima aja ajalugu #33 Eesti uusima aja ajalugu #34 Eesti uusima aja ajalugu #35 Eesti uusima aja ajalugu #36 Eesti uusima aja ajalugu #37 Eesti uusima aja ajalugu #38 Eesti uusima aja ajalugu #39 Eesti uusima aja ajalugu #40 Eesti uusima aja ajalugu #41 Eesti uusima aja ajalugu #42 Eesti uusima aja ajalugu #43 Eesti uusima aja ajalugu #44 Eesti uusima aja ajalugu #45 Eesti uusima aja ajalugu #46 Eesti uusima aja ajalugu #47 Eesti uusima aja ajalugu #48 Eesti uusima aja ajalugu #49 Eesti uusima aja ajalugu #50 Eesti uusima aja ajalugu #51 Eesti uusima aja ajalugu #52 Eesti uusima aja ajalugu #53 Eesti uusima aja ajalugu #54 Eesti uusima aja ajalugu #55 Eesti uusima aja ajalugu #56 Eesti uusima aja ajalugu #57 Eesti uusima aja ajalugu #58 Eesti uusima aja ajalugu #59 Eesti uusima aja ajalugu #60 Eesti uusima aja ajalugu #61 Eesti uusima aja ajalugu #62 Eesti uusima aja ajalugu #63 Eesti uusima aja ajalugu #64 Eesti uusima aja ajalugu #65 Eesti uusima aja ajalugu #66 Eesti uusima aja ajalugu #67 Eesti uusima aja ajalugu #68 Eesti uusima aja ajalugu #69 Eesti uusima aja ajalugu #70 Eesti uusima aja ajalugu #71 Eesti uusima aja ajalugu #72 Eesti uusima aja ajalugu #73 Eesti uusima aja ajalugu #74 Eesti uusima aja ajalugu #75 Eesti uusima aja ajalugu #76 Eesti uusima aja ajalugu #77 Eesti uusima aja ajalugu #78 Eesti uusima aja ajalugu #79 Eesti uusima aja ajalugu #80 Eesti uusima aja ajalugu #81 Eesti uusima aja ajalugu #82 Eesti uusima aja ajalugu #83 Eesti uusima aja ajalugu #84 Eesti uusima aja ajalugu #85 Eesti uusima aja ajalugu #86
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 86 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 409 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karmelo Õppematerjali autor
Ago Pajuri loengute konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus.

Ajalugu
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees ­ (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3

Ajalugu
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Ajalugu
thumbnail
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Eesti uusima aja ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu




Kommentaarid (15)

Globetrotter profiilipilt
Globetrotter: Korralik materjal. Kohati natuke liiga lühike ja kohati mõte hüppab, kuid üldiselt on abiks. Enda konspekti täiendamiseks väga hea.
21:32 12-05-2012
siimsuur profiilipilt
siimsuur: Abiks igatahes. Soovitan ise esmalt läbilugedes vajalikud allajoonimised ja liigendused teha, läheb palju paremaks.
16:42 11-01-2012
Putuk1 profiilipilt
Liisa Unt: Väga põhjalik. Võiks olla pisut liigendatud, aga see õppimist ei sega. Aitäh!
10:56 18-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun