Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #1 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #2 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #3 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #4 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #5 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #6 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #7 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #8 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #9 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #10 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #11 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #12 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #13 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #14 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #15 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #16 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #17 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #18 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #19 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #20 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #21 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #22 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #23 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #24 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #25 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #26 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #27 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #28 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #29 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #30 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #31 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #32 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #33 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #34 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #35 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #36 Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ddiiaannaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud.

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast ­ allikasoo;üleujutusala ­ lammisoo.Liigitus: Õõtsik- luha-, allikasood, lubjarikkad - ja liubjavaesed pärismadalsood. Taimestik: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. turbasamblad, sirbikud Loomastik MADAL JA SIIRDESOOS:parm;ristämblik;rohukonn;rästik;sookurg, metskiur,tikutaja,põder Siirdesoo ­12%,üleminekukooslus madalsoolt rabale,vesi suhteliselt min. ainete vaene. Mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi.Liigitus: Rohu-, päris- siirdesoo Taimestik:turbasamblad,mänd,vaevakask,tarnad,soopihl,jõhvikad Raba -31%,ümbruskonnast kõrgem ala,toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel. Liigitus: Rabametsad,Puisrabad,Lagerabad. Taimestik:sookask, mänd/paju,vaevakask/tupp-villpea,jänesevill,huulhein,rabakas/ puna-,pruun-,harilik turbasammal. Loomastik: kiil, risrämblik,veekonn,rabakonn, vaskuss,

Hüdrobioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
16
pptx

BIOLOOGIA raba

o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba

Bioloogia
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste ­ muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab:

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti. Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad ­ setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid ­ madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid ­ keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht ­ Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ­ ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia



Lisainfo

Powerpoint teemal "Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed".

Meedia

Kommentaarid (1)

moonika22 profiilipilt
moonika22: Väga hea ja kokkuvõtlik materjal
13:50 11-05-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun