Eesti tihaste elukombed (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Tihased referaat

Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised  Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid,

Loodusõpetus

8

docx

Tihased ja nende liigid

1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018  SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi.  Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsuse

Bioloogia

86

ppt

Linnud talvel

KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on:  Must lagipea ja kurgualune, punane rind.  Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses .  Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad.  Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga.  Kollane kõhualune.  Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit".  Rasvatihane on elav ja liikuv lind.  Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad.  Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena.  Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid.  Helesinine lagipea ja ülapool.  Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem.  Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel.  On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral!  Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest.  Ta on väike pruunikas l

Loodus

11

doc

Soolinnud

SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad

Loodusõpetus

98

docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

.......................................................................8 1.5. Lindude arvukus Eestis..........................................................................................................9 1.6. Haapsalu liigirikkus...............................................................................................................9 1.7. Elurikkuse portaal................................................................................................................10 1.8. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ)...........................................................................................10 1.9. Linnuklubid.........................................................................................................................10 1.10. Kuidas tuleb vaadelda?......................................................................................................11 1.11. Kuidas määrata lindu?......................................................................

Loodus

14

docx

Linnud

laululindudest kõige pisem, kaaludes ainult 5...6,5 g. Selle linnu ilu on kujutlematu: üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres.

Bioloogia

64

ppt

Laululinnud

Toiduks on marjad ja seemned. Harvem ka putukad ja ussid. Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari, Euroopas 4082 miljonit paari. Kuldnokk  Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis, harvemini veebruaris. Äraminek algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Üksikud linnud võivad ka talvituda. Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk Aasias (v.a. kõrbealad). Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt Hollandis ja Belgias.  Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane. Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid.

Bioloogia

28

doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi, sisemus nagu puitmassist välja treitud: kaussümmargune, tihe ja sile, tehtud kõdupuust. Pesa läbimõõt 8...30 cm. Ehitamine algab 10...15 päeva pärast saabumist, kestab paar päeva. Mune esimeses kurnas 5...6, teises 4...5, inkubatsiooniaeg 11...14 päeva. Harilikult kaks kurna. 16Vainurästas Turdus iliacus Vainurästas on Eesti rästastest kõige väiksem, aga see-eest ilmselt kõige sagedam ja arvukam. Ta elab kõikvõimalikes metsades, aga sama hästi ka linnaparkides, kalmistutel ja aedades. Tema poolt on eelistatud küll lehtpuud, aga tegelikult kohtame teda sageli ka okaspuudel tegutsemas. Nii nagu rästastele ikka, meeldib ka vainurästale laulda mõnel kõrgemal oksal, et tema muusika kõigile hästi kuulda oleks. Vainurästas mängib algul maha pika

Eesti linnud

Meedia

Kommentaarid (0)