Samas on
abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli
abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel.
Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi.
Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Pulmade puhul on palju planeerimist, mille
käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma
traditsioone ja millised on nende juured. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma
traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis
vanasti ja praegu.
Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp. Peolauas istub tulevane pruutpaar kõrvuti ja pruudi vanemad teineteise vastas. Aukohtadel, neiu vanemate paremal käel, istuvad noormehe vanemad ja vanavanemad. Kihluspeo puhul harilikult kingitusi ei tehta. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2. PULMAD 2.1 Eesti pulmade tradistioonid Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal
2 et tahtsin saada ülevaadet, kuidas korraldati Eestis pulmi ennemuiste ja kuidas nüüd ning kuidas on neid läbiaegade mujal maailmas peetud. Olen näinud palju oma esivanemate pulmapilte ning võrreldes praeguste piltidega, tunduvad need rohkem maalähedasemad ja lustakamad. Referaadi eesmärgid on järgmised: · Saada ülevaade ennemuistsetest pulmadest · Saada ülevaade tänapäevastest pulmadest · Tuua välja olulisemad muutused · Leida seoseid Eesti ja muu maailma pulmade vahel. Käesolevas töös vaadeldakse lähemalt Eesti pulmade traditsioone. Esimene peatükk annab ülevaate pulmasümboolikatest, mis on iseloomulikud nii ennemuistsetel kui ka tänapäevastel pulmadel. Teine peatükk annab ülevaate ennemuistsetest pulmakommetest. Nimelt toob töö autor välja tegevuse, mida tehti enne pulmi, pulmas ning pärast pulmi. Kolmas peatükk annab ülevaate tänapäevastest pulmakommetest. Siingi toob töö
6 Peokava: ' Einestamine ' Pulmaisa võtab sõna ' Avanaps ' Külaliste õnnnitlused, kingituste jagamine ' Pulmavalss ' Mängud ' Tordi lõikamine ' Tordi sõõmine ' Pruutkimbu viskamine ' Mängud TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD 7 Juba ammustest aegades on pulmades erinevate mängude tähtsus olnud eriline. Tänapäeval on moodi tulnud näiteks süldilaud, kus on üks pikk laud, mille taga siis kõik pulma külalised istuvad. Pulma mängude mängimine on tähtis. Tänapäeval on kindlad mängud pulmapidude pruutpaari testimine, mille käigus testitakse, kas pruutpaar on valmis elus edasi minema. Nendeks võib olla lapse mähkimine, puu saagimine, nööbi õmblemine ja muud tegevused. Pruutpaari testimisele võivad järgneda erinevad võistlusmängud, mille käigus peokülalised tutvuvad teistega. Seda saab teha näiteks pallimänguga. Muidugi ei
.................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................
ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit.
Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed
Värska Gümnaasium Mark Kostõgov EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 Kosjad.....................................................................................................
Kõik kommentaarid