Eesti luhad (0)

Sarnased õppematerjalid

0

rtf

Eesti luhad ja lammid

................lk 10 Populatsiooni seisund................................................................... lk 10 Populatsiooni tervislik seisund..........................................................lk 11 Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsiooniga.......................lk 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 12 2 1.Üldiseloomustus. Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti,

Keskkonnaökoloogia

14

doc

Vihmamets

Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis, mille sees liikide näited), m

Keskkonnaökoloogia

4

docx

Ökoloogia

· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks

Bioloogia

9

docx

Märgala ökosüsteem

Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus.....................................................................................................

Bioloogia

6

doc

Peamised ökoloogilised tegurid

1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond ­ kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised ­ organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ­ ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik

Bioloogia

7

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

Bioloogia

8

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid ­ tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne ­ inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus ­ lõhilainelisem. Nähtav valgus ­ vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus ­ soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed,

Bioloogia

9

docx

bioloogia kontrolltöö ökoloogia

.mutatsioonid eluslooduses (sh nahavähi oht) HAPPEVIHMAD- pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. ● põhjustajad: happelised oksiidid, eriti S- ja N-oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, N2O) ● vihma pH<5,5 ● otsene kahju taimedele: lehtede vahakihi kahjustumine… aurustumise suurenemine, vee puudus, vastuvõtlikkus haigustekitajatele ● kaudne kahju: mulla kaudu, nt toitainete väljauhtumine või mürgiste ioonide vabanemine 4. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Keskkonnakaitse konventsioonid, nende näited (nimetus, reguleerimisala – Ramsar, CITES ehk Washingtoni, Rio de Janeiro, Ǻrhus). Eesti kaitsealused liigid: ● I- vähese arvukusega või rikutud elupaikadega hävimisohus liigid, kes Eestis ei säili (lendorav, must toonekurg, rohe-kärnkonn)

ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)