Eesti looduslikud ilutaimed (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele. Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata  Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s  Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m.

Aiandus

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia)  - Alamsugukond (Subfamilia)

Dendroloogia

12

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus

Bioloogia

137

docx

Puu ja põõsad

Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus  kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid  looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu 5-10 m Kõrgus  rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu Kasvukuju kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad Võrsed

Dendroloogia

14

docx

Võrdlustabel puittaimed

VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme

Loodus

32

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia

6

doc

Vahtrate kirjeldused

Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vi

Dendroloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. Liik on väga valgusnõudlik ja haljastuses tuleks istutada võimalusel üksikeksemplaridena või väikeste gruppidena. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota mere rannikule ja läänes Püreneede mäestikuni. Areaali servaaladel on harilikul kuusel palju üleminekuvorme.

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)