Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria eesti loodus ja geograafia - 26 õppematerjali

Geograafia >> Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
8
doc

Eesti tähelepanuväärsemad jõed, jäeved ja maakondade kõrgeimad tipud

LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...

Eesti loodus ja geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti geograafiline asend ja äärmuspunktid

Mõtle ise, millised need võiks olla (abi saad https://www.eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed....

Eesti loodus ja geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - Kivimkihid

500 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal - Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Päevakivide murenemisel. Kasutusalad - Ehituses (Keraamiliste materjalide põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolker...

Eesti loodus ja geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia kodune kontrolltöö

Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimald...

Eesti loodus ja geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel ­ tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord ­ settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu ­ vanim 600-570 milj...

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti pinnavormid

Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. K...

Eesti loodus ja geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel

Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnas...

Eesti loodus ja geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vaatamisväärsused Pärnumaal

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...

Eesti loodus ja geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Puistu ehk puisniit

3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö ­ niitmise, karjatamise ja ho...

Eesti loodus ja geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Läänemere asend

01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: ­ Soome ­ Rootsi ­ Eesti ­ Venemaa Läänemeri ­ Taani ­ Läti ­ Leedu ­ Saksamaa ­ Poola Haruline meri · Koosneb mitmest suurest lahest: ­ Botnia laht ­ Soo...

Eesti loodus ja geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Pruunsüsi

  Selle kütteväärtus on  tunduvalt madalam  kui kivisöel. Päritolult  on pruunsüsi turba ja  kivisöe vaheline nn.  siirdeaste.  OMADUSED  Kütteväärtus on 4440 kcal/kg.  eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg.  Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem.  Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20  MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis  pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda  eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel  mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt  asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE  Pruunsütt kaevandatakse  Lõuna­Aafrikas,  Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim  pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias.  Selle toodang moodustab 20% ko...

Eesti loodus ja geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
docx

Laboratoorne töö nr 1

Maamõõtmise ja kartograafia kursuse laboratoorne töö...

Eesti loodus ja geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

MEIE RIIGI SÜMBOLID

MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991 ...

Eesti loodus ja geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Lepp

Heitlehisus tähendab seda, et ebasooda ilma saabudes heidab puu oma lehed maha (sügis) ning soodsate ilmadega taas lehistub (kevad). Lepad kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda. Eestis on kahte liiki leppasid: hall lepp ning sanglepp. Eesti looduses võib harva leida ka värdleppa- halli lepa ning sanglepa hübriid. Hall lepp ehk valge lepp on 15-25m kõrgune puu, mis kasvab põhiliselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eluiga on kuni 70 aastat, kuid kuna halli lepa juurestik on üsna pinnalähedane, siis hall lepp on üsna tormihell. Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on ke...

Eesti loodus ja geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tusti mõisapark

TUSTI MÕISA PARK (METSAPARK) Tusti mõis oli pikka aega Viljandi mõisa karjamõis, mis omaette mõisaks eraldus 1878.a. Eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel kuulus mõisasüda Tartu ülikooli teadlasele professor Karl Schlossmannile. Mikrobioloog oli ostnud selle kindral Pulga käest, kes saanud selle omakorda endale teenete eest Vabadussõjas. Endisest tervikust on jäänud järele üsna vähe, muuhulgas varemed 1904.a. ehitatud suurepärasest maakivimüüridega karjakastellist, kus hobused mööda kiviteed kastelli üles sõitsid ning sinna heina ja muud sööta vedasid. Tusti mõisa park on metsapargina looduskaitse all. ...

Eesti loodus ja geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnavormid

PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või...

Eesti loodus ja geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soomaa rahvuspark

Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala....

Eesti loodus ja geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Geograafia: teraviljad

2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab...

Eesti loodus ja geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun