SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus....................................................................................
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi,
võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).
Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult
...........................................................7 2.2.3. Suurslaalom.......................................................................................................................8 2.2.4. Slaalom..............................................................................................................................8 2.2.5. Super-kombi......................................................................................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu....................................................................................................................................10 4. Suusahüpped...................................................................................................................................11 5. Kahevõistlus............................................................
1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1
o lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slaalom · Suurslaalom · Ülisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõistlus 5 · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem
kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 5 Uno Kajak (09.05
Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tsehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa. Nagano 7. 22. Veebruar 1998 Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Salt Lake City 8. 24. Veebruar 2002 Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord. Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadzikistan ja Tai. Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants,
aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi, sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel
1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3
on laskuril voimalik kasu- tada proovilaske, mille arvu ei piirata. Vaikekaliibrilisest (kal 5,6 mm aaretulepadrun) pussist laskmine toimub 50 m distantsil ning voistlusalad voib liigitada kahte ruhma: lamades laskmine ning kolmest asendist laskmine. Rahvusvahelises voistlusprogrammis on nii meestele kui ka naistele kavas 60 lasku lamades. Kolmest asendist laskmine toimub jarjekorras lamades, pusti ja polvelt. Naistel on voistluskavas
lõppvõistlustele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. KERGEJÕUSTIKLASE RIIETUS JA JALATSID Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt väljaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, väljaarvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 100 MEETRI JOOKS 100 meetri jooks on jooksusprindialale hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja
istungjärgul 16. juunil 1995 aastal Budapestis. Olümpial osales 2527 sportlast ja 78 erinevat riiki. Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068252.shtml) 3.4
Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi. 1970. aastatel oli IAAF muutuste lainel ja nii otsustati IAAF-i kongressil Puerto Ricos 1978 korraldada 1983
kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga 4. KÜMNEVÕISTLUS 4.1. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt
TEIVASHÜPE VASARAHEIDE Joonis 2 MITMEVÕISTLUS KÜMNEVÕISTLUS Mehed SEITSMEVÕISTLUS Naised Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, 7 välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 3.1 Jooksud ja käimine Jooksud ja käimine jaguneb(1): 3.1.1 kiirjooks (sprint) 3.1.2 teatejooks 3.1.3 tõkkejooks 3.1.4 kesk- ja pikamaajooks
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
Praegu on selle spordiala klubisid paljudes Euroopa riikides. Olümpiajaloo esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgitati küll alles Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on see talimängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 32, 36, 64, 88, 92 ja 94). Rahvusvaheline Jääkeegliföderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal, kuid MM-võistlusi hakati pidama juba seitse aastat varem. 1959-67 kandsid need oti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, aastast 1986 tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all. MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aegadel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud veitslased, sakslased ja skandinaavlased (Rootsi ja Norra). 1992. aastal oli ICF-il 30 liikmesriiki. 5
Mavericksi ja Miami Heati eest, visates keskmiselt mängus 11, 5 minuti kohta 4.7 punkti ja hankides 2.2 lauapalli. Pärast 1997-1998. hooaega ei pikendanud Dallas Müürsepaga 16 lepingut ja Müürsepp lahkus Ühendriikidest. Pikalt ei pidanud ta aga pakkumisi ootama kui Kreekast saabus korralik pakkumkine. Müürsepp siirdus Kreekasse mängima kolmeks aastaks Aris Thessaloniki ja AEK Ateena eest. Koos AEK-ga on Müürsepp võitnud võitnud Saporta karika 2000. aastal ning 2000. ja 2001. aastal Kreeka korvpalli karika. Ateena AEK eest viskas Müürsepp keskmiselt 9,2 punkti ja hankides 2,7 kaitselauapalli.2001-2002 hooajal liitus Müürsepp Venemaa korvpalli Meistriliiga klubi Kazan UNICS'iga. Kazaniga lõpetas Müürsepp hooaja hõbemedaliga jäädes alla ainult Moskva CSKA-le. Järgmisel 2003-2004 hooajal mängis ta Kazaniga 2004. aasta FIBA EuroCupi finaalides ning ta hinnati Finaalide Kõige Väärtuslikumaks Mängijaks.
.....................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.............................................................................. 5 Võistkonnad...................................................................................................... 6 Mängu käik.......................................
3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis. Käesoleva aja kõige vanem siiani kestev võistlus on kuulus Oxfordi ja Cambridge ülikoolidevaheline kaheksapaatide võistlus Londonis Thames’i jõel, mida korraldatakse 1829. aastast. Seega on tegemist igati akadeemilise spordialaga ning üliõpilased moodustavad kõikides riikides tuntava osa sõudjatest
Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus, teivas, kaugus ja kolmikhüpe. Kõrgus ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. Heitealadel on samuti eel ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
16. saj hakkasid asutama ladinakeelseid kesk- ja kõrgkoole. 17. saj. hakkasid tähelepanu pöörama ka lihtrahva harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
