Eesti kultuurilugu- eksamiks (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti ajaloolised isikud

alistada. Suri Tartut kaitstes. KESKAEG- 1227-1558 Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal. Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister, kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad. Bartholomäus Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. Vesse-oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal.Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 1379­1400

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

29

doc

Eesti Kultuurilugu

Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348

Kultuurilood

24

doc

Eesti ajalugu

vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal  valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust

Ajalugu

12

doc

Ajaloo konspekt

Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Ajalugu

2

doc

Muinasaja suurtegelased

Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 1694­1733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma

Ajalugu

17

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal. Aadlilt nõutav ratsateenistus oli aga tunduvalt suurem ja aadli käes oli ka vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli

Ajalugu

19

doc

10. klassi ajaloo eksam

NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest)

Ajalugu

Kommentaarid (2)