Eesti geograafia (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Riiklikud tähtpäevad

Riiklikud tähtpäevad  § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev  § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember ­ jõululaupäev Ø 25

Kategoriseerimata

2

doc

Eesti

Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit ­ (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit ­kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7

Geograafia

22

pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS .......................................................

Geograafia

7

pdf

Veestik ja Euroopa kliima

segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist?

Geograafia

15

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.

Geograafia

2

docx

Rahvuspüha

Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar ­ iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar ­ uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill ­ suur reede · 20. aprill ­ ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai ­ kevadpüha · 8. juuni ­ nelipühade 1. püha · 23. juuni ­ võidupüha · 24. juuni ­ jaanipäev · 20. august ­ taasiseseisvumispäev · 24. detsember ­ jõululaupäev · 25. detsember ­ esimene jõulupüha · 26. detsember ­ teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar ­ kolmekuningapäev · 2

Kultuur

3

xls

Puhkusetasu arvestamine

juuni, 2009 30 2 juuli, 2009 31 0 august, 2009 31 1 september, 2009 30 0 oktoober, 2009 31 0 november, 2009 30 0 detsember, 2009 31 3 RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha

Palgaarvestus

3

doc

Eesti geograafia 9. klass

EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart ­ koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart ­ objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate Aluspõhi kõik pinnakatte all olevad kivimid, koonseb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast kambrium ­ savid ja liivad (madal merijõesetted) ordoviitsium ja silur ­ lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid) devon ­ savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)