Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus - sarnased materjalid

iguse, igused, baltisakslased, mindi, massiline, millisesse, igeusk, allus, seminar, siva, kooliv, linnapea, haritlaskonna, tsensus, ikjal, koosseisus, nadega, simustele, vallakogukond, talurahvaseadused, risorjus
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti kirkalt

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi) · riigasju ajas siseministriga · abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike · majanduslike ja rahanduslike funktsioonide organisatsioonide ja keskvalitsuse teostamine institutsioonidega · kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti talupoegade olukord vene riigi kooseisus

Helen Poobus 11B Eesti talupoegade olukord Vene riigi koosseisus, pärisorjuse süvenemine, pärisorjuse kaotamise vajadus ja järkjärguline kaotamine. Aleksander I valitsemise ajal hakkas Eestis paranema talupoegade senine kehv elukorraldus. 1802.aastal kinnitas ta talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talumehelt ei tohi seda ära võtta. Piirati ka talupoegade müüki. Täpselt sama protsess toimus ka Liivimaa talupoegadega. Kaks aastat hiljem, 1804. aastal, kiideti heaks ka Eestimaa talurahvaseadus. See oli oluline samm edasi, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ei mõisnikke, talupoega ega ka riiki. Algas pärisorjuse järkjärguline kaotamine. Hakati mõtlema seaduste revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

Umbes 40 000 talu – olulisim tüüp oli adratalu. Talurahvas Põhiosa oli külarahvas (talu pererahvas, sulasrahvas, vabadikud), teine osa oli mõisarahvas (mõisateenijad). 18. Saj mõisarahva osakaal suurenes. Talurahva eliit olid kõrtsmikud (kõrtsi omani oli küll mõisnik), möldrid, sepad. Kesksel kohal oli teravilja kasvatus. Kasutusel 3 välja süsteem, mõnel määral alles kütise/ale põletamine. Veoloomad: härjad, hobused. Igas talus oli vähemalt üks hobune. Kirikusse mindi hoburakendiga – oleks olnud naeruväärne minna härjarakendiga. Lehmi väga palju ei peetud, sest need andsid vähe piima – 500 l aastas. Tähtis oli jüripäev 23.aprill. Siis võeti omale sulane. Kari lasti välja aprilli lõpus ning alustati kevadiste põllutöödega. Jalategu algas jüripäevast. (Jalategu – mõisa tuli saata mees, rakmetegu – mõisa tuli saata mees koos veoloomaga.) 18. Saj hakati aegamööda jalategu nõudma aastaringselt. Mihklipäeval, 29

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis ­ suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine;

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ­ ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ­ ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu ­ keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond Saare ­ Lääne piiskopkond, keskuseks Lihula, moodustati 1228. Tartu piiskopkond ___- neil oli õigus maad läänistada Välissuhted 1236 Saule lahing + Mõõgavendade ordu ja leedukate vahel 1260 Durbe lahing

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. Institutsioonid- 1783-1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti.- Liivi- ja Kuramaa kinralkuberner Kindralkuberneridel oli väga suur j alaialdane võim, allus otse keisrile. Mõned olulisemad ümberkorraldused- 1??3. a. Rüütelkondade likvideerimine. Riigiametnike osakaalu kasvamine rohkem kui 3 korda perioodi alguse ja lõpu vahel. Ka kasvas venelaste osakaal riigiametnike hulgas. Domineerima jäid siiski veel baltisakslased. Nekrutikohustus 1797- Balti aladel Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise" kord, mis põhines pmst puhtal õnnel. 6. Rahvastik 18. sajandil. Suur katk

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459.aastast. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei, mille kaudu suheldi nii kohalike seisulike organisatsioonidega kui ka keskvalitsuse institutsioonidega. Kindralkubernerile allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad väeosad. 1818-1829 oli ametis Filippo Paulucci, kelle juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710. aastal jõuab siia katk. Massiline suremine. Katk ise oli 1704. aastal väidetavalt Ungaris alanud, kust levinud 1708. aastal Poola. Sõjaväelased olid peamised katku edasikandjad. 1710

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast. 1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. Lõuna-eesti anti Rootsile. Võitlused jätkusid nüüd Taani ja Rootsi vahel. 1645 Brömsebro rahu - eesti saared läksid Rootsi valdusse. Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg. ROOTSI AEG (1645-1710) Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral-Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt. Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil olid Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII. 1660 Oliva rahu - Ruhnu saar Rootsile. Eesti- ja Liiwimaal olid ka algelised omavalitsus organid - rüütelkonnad, need asusid Eesti-, Liiwi- ja Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

ühtset riiki ei kujunenud, siinsed feodaalriigikesed olid vormiliselt läänid, mille eesotsas oli maahärra, kuid sisuliselt sõltumatud PõhjaEesti (HarjuViru) oli Taani kuninga lään SaareLääne piiskopkond, ordu alad, Tartu (LõunaEesti) kuulusid vormiliselt SaksaRooma keisrile HarjuViru maahärra ja hertsog oli Taani kuningas, Tallinnas asus tema asehaldur, kelle kõrval oli kohalikest vasallidest maanõukogu Tallinnas oli ka piiskop, kes omas ainult kiriklikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Tartu piiskopkonna piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, sai lääniks SaksaRooma keisrilt, kiriklikult allus Riia piiskopile; keskus Tartu SaareLääne piiskopkonnas kuulus nii kõrgem ilmalik kui ka kiriklik võim piiskopile, volitused olid saadud SaksaRooma keisrilt; rändas oma residentsiga ringi, keskuseks alguses Lihula, siis Vana Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pärast Jüriöö ülestõusu Kuressaare ordu valdused e orduriik loodi 1237

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vene aeg + Balti erikord

Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, kubermangu igapäevane juhtimine. 2)kroonupalat-viitsekuberner, maj ja rahanduslikud funktsioonid, allus rahandusministeeriumile. Esmaseks ül maksude kogumine, arvestuste pidamine.hankis riigile toiduaineid,

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Uusaeg Eestis

Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

aastal kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Tartu Ülikool asutati eesmärgiga, et aadlike noored Saksamaale õppima ei läheks. Ei soovitud, et nad sinna jääks või mässumeelsete ideedega naaseksid. Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased ja lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4. teaduskonda: arstiteaduskond, õigusteaduskond, bioloogia ja filosoofia. Kool avati ladina keelsena. 3. Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

kärbiti tugevalt aadli võimu ja oli kaudseks ajendiks Põhjasõjale. 1680 ­ Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse ulatusliku Reduktsiooniga viidi talupoegade mõisakoormised vastavusse talude reduktsiooni kohta Baltikumis tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti võimalus 1684 ­ Tartus alustab Forseliuse juhtimisel tegevust kaevata mõisarentniku, -valitseja peale, kui need rikkusid seadusi, isegi rahvakooliõpetajate seminar. 1695-1697 ­ Suur näljahäda kuningale. 12/09/1700 ­ venelased alustavad Narva piiramist Algas Forseliuse juhtimisel koolmeistrite väljaõpetamine, selleks loodi 19/11/1700 ­ Rootsi väed Karl XII juhtimisel purustavad Vene Tartusse seminar

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

Raudtee muutis ka Eesti asustuspilti. Mitmed Eesti väikelinnad ( Jõgeva,Elava,Abja-Paluoja jt ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Pilet 11 Talurahva haridus ja eestikeelne kirjasõna Rootsi ajal Rootsi ajal valitses luteri usk ning selle üheks põhimõtteks oli, et iga talupoeg peab oskama piiblit lugeda. Haridus hakkas levima ka talurahva seas. Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius. 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas märgatavalt tõusnud. Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad ­ täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus ­ enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. * Uus usk ­ katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga külakatoliikluse eksisteerimine ehk paganlik mõtteviis säilis. Reformatsiooni plus oli emakeelne jumalateenistus, kuid miinuseks oli paganluse väljasuremine.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

40.peatükk Elu Nõukogude Eestis Iseseisvast Eesti Vabariigist moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ehk Eesti NSV. Eestlased ei tahtnud okupatsiooniga leppida. Relvastatud vabadusvõitlejad ehk metsavennad avaldasid Nõukogude võimule visa vastupanu. Nõukogude Venemaa mõistis, et vastupanu mahasurumiseks tuleb inimesed ära hirmutada, selleks korraldati 1949.a massiline sundasumisele saatmine ehk küüditamine. Pärast ll maailmasõja lõppu oli elu Eestis raske. Paljud inimesed hukkusid sõjas, paljud põgenesid Punaarmee eest läände, paljud küüditati. Ka majandus oli laostunud, põllud harimata. Inimesi sunniti ühismajanditesse ehk kolhoosidesse astuma. Rajati siinsetesse oludesse ebasobivaid tehaseid ja kaevandusi, vajalik tööjõud asustati Venemaalt, eestlasi ähvardas oht vähemusse jääda

Eesti ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajalugu, Uusaeg

ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a ­ Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 ­ joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas ­ asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ­ korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konspekt

liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad.

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mida tõid Eesti talupoegadele kaasa talurahvaseadused

Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja L

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks.

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni

Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nü�

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni

Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nü�

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks.

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon ­ Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik.Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

talupoegade pärisorjuse. Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni ­ st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur.

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti 18.-19. sajandil

Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad. 1223 Eestlaste sõjakäik Ümerasse. Sakslased saavutasid võidu.

Ajalugu
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun