Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?
  • Kust see vesi siis tuli?
  • Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt?
  • Miks neid appi ei kutsutud?
  • Miks nad ei vastanud hädakutsungitele?
  • Kui nõnda siis miks?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #1 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #2 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #3 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #4 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #5 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #6 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #7 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #8 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #9 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #10 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #11 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #12 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #13 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #14 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #15 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #16 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #17 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #18 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #19 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #20 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #21 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #22 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #23 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #24 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #25 Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JohnnyCash Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Meedia juhib ja mõjutab meie igapäevaelu

Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu ­ juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi uurimine katki jätta. " See ettevõte on meie linnakogukonna auväärne eestkostja" ütleb ta ajakirjanikule. "Igal aastal tellivad nad meie ajalehelt väga mahuka lisaväljaande, pealegi toetavad meie igasuvist grillfestivali, kus osalevad kõik meie reklaamikliendid. Nii et ­ jäta see asi katki." Ja sündmusteahel ongi järjekordselt sulgunud." Sedasorti juhtumeid on ka minu elus juhtunud ­ veebileheküljel, kus ma "ajakirjaniku" ametit pean, on täiesti tavaliseks asjaks tsensuur. Kui artikkel sisaldab sündmust, kus tööandja halba valgusesse jääb, siis see lugejateni ei jõua

Eesti keel
thumbnail
17
odt

TALLINK

.......................................................7 1 AS Tallink Grupp Tallink logo.svg Asutatud 1989 Peakorter Tallinn Valdkonnad Laevandus Käive 1 miljard eurot (2017) Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017) Töötajaid 7163 (2016) Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt. Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, millele kuuluvad parvlaevad ja ro- pax-laevad sõidavad Läänemerel Eesti­Soome, Eesti­Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti­Rootsi vahelistel liinidel. Tallinki kontsern omandas ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on hotellikett (Tallink Hotels), mis hõlmab nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja ühte Riias

Majandus
thumbnail
11
doc

RANNAMÄGI

Pargis saab korraldada noortele ekstreem võistlusi. Aasta 2012 algul korraldati seal lumelaua ja mäesuusa võistlus. Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt. 5 RANNAMÄGI Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel aadressiga Rannamäe tee 11. Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval asetseva Skoone bastioni ehitamise plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (1625­1703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25. september 1631 ­ 2. august 1699 Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI (24. november 1655 Stockholm ­ 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega

Geograafia
thumbnail
42
docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära

Mere- ja transpordiõigus
thumbnail
5
doc

II tunnitöö Laevaõnnetus

keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga. Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija. b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest.

Arvutiõpetus
thumbnail
19
rtf

Titanic

.........5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................6 Sissejuhatus Referaadi teemaks on Titanic. Selle teema valisin sellepärast, et tahtsin sellest toona suurimast luksuslaeva hukust rohkem teada saada. Huvitun väga ajaloost ja uurin tihti ammu toimunud juhtumeid. Töö eesmärgiks on teada saada, miks selline õnnetus tookord toimus. See teema kuulub laevaõnnetuste valdkonda. Selles uurimustöös ma kasutasin peamiselt eesti keelset vikipeediat ja raamatut ,,TITANIC " autor Guido Ilves. 2 Ehitus Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Ehitust toetas J.P. Morgan ja tema firma International Mercantile Marine Co

Uurimustöö
thumbnail
10
doc

Titanic

Aastatel 1902 ­ 12 oli White Star teenindanud koguni 2 179 594 inimest, kellest hukkus vaid kaks. Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel Inglise laeval olema 16 päästepaati mahuga 154 kuupmeetrit, samuti parved, mille maht pidi moodustama 75% päästepaatide mahust

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Uurimustöö vormistamise juhend

õpikukogu 6 165,7 5 669,4 5 559,9 5 264,9 4 788,5 Lugejad, tuhat 202,3 203,3 200,2 194,4 187,5 Laenutused, 3 494,8 3 809,2 3 153,9 2 959,7 2 552,9 tuhat arvestusüksust Laenutusi keskmiselt 17,3 18,7 15,8 15,2 13,6 lugeja kohta, arvestusüksust Raamatukoguhoidjad 652 662 658 649 605 Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2006. 5 Joonis 1. Kino- ja teatripileti keskmine hind, 1994­2005b Krooni 100 Teater 90 80 70 Kino

Uurimistöö




Kommentaarid (1)

lado4ka profiilipilt
lado4ka: Fail on hea, kuid kokku on natukene vähem lehekülgi kui oli antud
15:43 21-04-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun