Eesti Rahvakalender (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

40

docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale

Kultuur

4

odt

Eesti rahvakalender

Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender ­ eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS ­ on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid.

Kultuurid ja tavad

10

doc

Tähtpävade aastaring

külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha."

Kunstiajalugu

3

docx

Rahvakalendri tähtpäevad

Usuti, et just tema aitab sünnitavaid naisi. JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud" on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21.detsember) ja said läbi kolmekuningapäeval (6. jaanuaril). Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni

Kirjandus

17

docx

Rahvakalender

Tegemist on paastuaja personifikatsiooniga, kes kontrollib paastupäevadest ja töökeeldudest kinnipidamist, nagu näiteks nälja-nimeline personifikatsioon aastavahetusel. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender  Jüripäev ­ 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni ­ nad ei rünnanud koduloomi.

Kultuur

3

docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste

Toitlustus

19

doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s.................................................................................6 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis................................................................................. 7 3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD............................

Eesti keel

24

doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa  EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt · Ei söödud hundi, rebase, ilvese, tuhkru, nugise, mägra, ega orava liha · Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)