Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Uusaeg Eestis

ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 1807­1830 Venemaa teenistuses. 1812­1829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 1817­1829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 1840­1852 ilmus ÕES-i

Ajalugu

6

docx

Konspekt

majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused ­ tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve (maksud jagati talude peale laiali ­ seda kasutati vallamaja, koolide, teede, sildade korrashoiuks jne). Majandus ja linnad Mõisamajandus 19 sajandil oli põhiline majandusüksus endiselt mõis, mis töötas talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl. Peamised majandusalad olid vilja tootmine,viinapõletamine( suure osa toodanugust ostis ära Vene kroonu ja ülejäänud realiseeriti arvukates maakõrtsides, praaki kasutati veisede nuumamiseks) ja nuumveisede kasvatamine(müüdi Peterburi turul, nende kasvatamine andis sõnnikut põldude väetamiseks).

Ajalugu

2

doc

Uusaeg

Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus ­ KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine,

Ajalugu

7

doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus,

Ajalugu

5

docx

Eesti ajalugu - uusaeg

Nimed: 1. Filippo Paulucci ­ kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly ­ Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot ­ Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald ­ üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann ­ Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler ­ eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell ­ eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J

Ajalugu

6

doc

Uusaeg Eestis

Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Tööstusettevõtteid rajati ka väiksematesse linnadesse, Kunda ja Aseris- tsemenditööstus. 1858. Narvas Kreenholmi manufaktuur (paartuhat töölist) Raudtee mõju: a)tööstuse arengule: b)kaubanduse arengule: kaubavahetusvõimalused, arenes ka sisekaubandus c)asutuste kujunemisele: raudtee äärde kujunesid asulad ­ Tapa, Jõgeva, Mõisaküla 20.saj alguseks oli kõigi Eesti linnade vahel raudteeühendus. Raudteevõrgu ühendus ühendas Eesti Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga. Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877

Ajalugu

Kommentaarid (0)