Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud
· õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 2. Õiguse idee õigusel puudub igasugune praktilisus, kui me seda ei kasuta. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega.
tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul
Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga. Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette. Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5
2 ja füüsilise isiku tasemel § 15. § 50.äriühingu tasemel ütleb seda, et kapitali vähendamisel tehtavatelt väljamaksetelt maksustatakse ainult juhul kui see ületab ühingu omakapitali tehtud sissemakse. Käesolevas kaasuses on ühingu omakapitali tehtud sisse makse 180 000 ja väljamakse 120 000 seega kuna see ei ületa tehtud sissemakset siis ühingutasemel ei maksustata. Füüsilise isiku maksustamise reguleerib § 15, mis ütleb seda, et kas lõikes 3 või kui see seal oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise
Kõik kommentaarid