Duke Ellington (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Duke Ellington

......................................................................................8 Lõppsõna.............................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................................11 Lisad...................................................................................................12 4 Sissejuhatus Duke Ellington on üks kuulsaimaid jazzmuusika orkestri juhte, pianiste ja heliloojaid. Sündinud 29. aprillil 1899 Washingtoni mustas keskklassis, veetis ta oma lapsepõlve muretult. Tema lugusid ei oska peale tema enda mitte keegi nii hästi mängida. Sellepärast otsustasin oma referaadi just temast kirjutada. 5 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse Olles 18-aastane, soovis Ellington saada maalikunstnikuks. Saades aga muusikuks, oli

Muusika

7

pdf

Duke Ellington

Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas

Muusika

5

doc

Muusika

Ameerikas sunniti orje töö juures kõnet ja sosinat. Pentatoonika, burdoon, põhiintervallideks kvart ja kvint, heterofooniline, laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja tonaalsemantiline. haududa. Nii oletab Duke Ellington: "Kartes orjade vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et Aafrikas on trummide liike tohutult palju. On mängijale rinnuni ulatuvaid maha toetuvaid püsttrumme, kõrvaldada iga võimalust rahulolematuiks mõtisklusteks või kättemaksu- ja pääsmisplaanide on külili lamavaid, põlvede vahel või kaenla all hoitavaid, rinnal rippuvaid ja süles hoitavaid trumme.

Muusika

30

pptx

Chicago jazz

instrument virtuoossus • Põhiline võte niinimetatud break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil.  Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon  Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts 1991) oli ameerika jazzi muusik, ansamblijuht ja helilooja. Tuntud peamiselt kui tenor saksofoni mängija, kuid oskas ka klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks mõjukamaid ja olulisemaid jazz tenori saksofoniste Big Band ajastul

Jazzmuusika

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

13 Smith, Fats Waller ja paljud teised hoidsid kõrgel Ragtime lippu. Ragtime on tuntud ka kui marsi muusika, milles on prohkem sünkopeeritud rütmi ja veidi afro-ameerikalikum stiilitunnetus. Ragtime's puudub improvisatsioon. MUUSIKA KUULAMINE: 1.Scott Joplin ­ Maple Leaf Rag (http://www.youtube.com/watch?v=57DCa6cboHA) 2.Jelly Roll Morton ­ Finger Breaker (http://www.youtube.com/watch?v=RYMArK1f7wU) 3.Duke Ellington ­ Bigle Call Rag (http://www.youtube.com/watch?v=REFxKuFXBQo) 14 NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid Ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu- müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused.

Muusikaajalugu

9

docx

Referaat Džässist

Coltrane oli esimene tõeliselt autoriteetne vanema põlve muusik, kes avant garde või free jazz stiilile üle läks. Teenis 2.maailmasõja ajal laevastikus Havai saarestikus. Pärast sõda mängis altsaksofoni aga vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis dzässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist. STAN GETZ Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia ­ 6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 1944­1946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi

Muusika

4

docx

JAZZ-muusika

klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli.

Jazzmuusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Niisiis tuleb vähegi tõepärasema pildi saamiseks kasutada veel elavaid allikaid, sest lähemal ajal on juba võimatu leida muusikainimesi, s.t elavat mälu, kes olid tegevad enne II maailmasõda ja saaks aidata seda lünka meie kultuuriloos täita. Nagu järgnevast selgub, kuulub džäss tantsumuusikana oma eksistentsi esimestel aastaküm- netel alajaotusena popmuusika kategooriasse nii meil kui mujal maailmas. Duke Ellingtoni looming aga hakkas juba 1930. aastatel eemalduma tantsu- ja meeleolumuusika, s.t popmuusika tavadest, omandades järjest enam tõsise kontsertmuusika tunnusjooni. Alates bebop’i 4 tekkest hakkas kogu džässi areng suunduma sinnapoole ja viimastel aastakümnetel on džäss kogu omas mitmekesisuses valdavalt kontsertmuusika. Nii on loobutud ka džässmuusika vägivald- sest teistesse žanritesse sobitamisest. Nüüd juba rohkem kui 100 aastase ajaloo ja tohutu

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)