Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda (1)

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma.

Ajalugu

16

docx

USA majanduse areng peale II MS

kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine → kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide

Ajalugu

8

docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu

6

doc

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas

Ajalugu

11

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Ajalugu

11

odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a

20. sajandi euroopa ajalugu

5

doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

· Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides  13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D

Ajalugu

Kommentaarid (1)