Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi.
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..................................
Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi
Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed)
Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel
Guiana delfiin Lõuna-Ameerika vetes elavad Guiana delfiinid on tõenäoliselt teada olevatest kõrgematest imetajatest esimesed, kelle 'kuues meel' võimaldab tunnetada elektrivälju, mis aitab neil sogases vees saaki jahtida, mängides pea sama tähtsat rolli kui kajalokatsioon. Elektroretseptsioon ehk võime tajuda elektrivälju on kalade hulgas suhteliselt laialt levinud. Mõned kalad rakendavad seda orienteerumiseks, mil teised kasutavad elektrielundeid otseses mõttes saagi uimastamiseks. Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt
(amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Heli tugevust/valjust mõõdetakse detsibellides (dB)
Kõik kommentaarid