DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID (1)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Operatsioonijuhtimise kordamisküsimused ja vastused

Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3 Juhtimisviisi eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes konkreetsest olukorrast. Olukorrad erinevad: sisu poolest (tehnilised, majanduslikud, poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest (strateegilised, taktikalised, operatiivsed), Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs

Operatsioonijuhtimine

24

pdf

Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt

1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3

Analüüsimeetodid äriuuringutes

2

doc

Operatsioonijuhtimine

aeg; ressursid; eesmärgid; juhtivad tegurid (neist formeeruvad tegevuste alternatiivid) (x); järgi:*naturaalsed(vaba inflatsiooni mõjust), *väärtuselised(rahaühikud), *sega, 4)hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. mittejuhtivad (väliskeskkonna) tegurid; väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused; *standartiseeritud, * protsentuaalsed. 6.lihsustatuse aste järgi : *agregeeritud, 4.2.Asukoha valimise meetodid. Kasutatakse peamiselt 1)kaalumismeetodit, mis hindab nii piirangud(aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne); resultaadid ehk tulemused (y); *detailiseeritud, *punktmudelid, *ruumilised mudelid. 7.eesmärgi järgi: materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades; 2)asukoha seosed juhtivate tegurite ja resultaadite vahel (x, y seos); seosed mittejuhtivate tegurite ja *üheeesmärgilised, * mitmeeesmärgilised

Operatsioonisüsteemid

20

pdf

Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused

tootegruppide prioriteetide määramine. Ülesandeid jagatakse A, B ja C ülesanneteks, lähtudes tähtsuse ja tähtajalisuse kriteeriumidest. Klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised. Tootmise alternatiivide analüüs ­ vastab küsimusele ,,Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv komponent ise või osta tarnijalt?". Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid: Sisu Meetod Uute eesmärkide püstitamine, olemasolevate Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? eesmärkide korrigeerimine Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul? Ettevõtte põhi- ja käibevahendite analüüs Kas on tagatud kvaliteet hangete puhul? Oma- ja hangitavate toodete analüüs

Operatsioonijuhtimine

25

pdf

Operatsioonijuhtimine konspekt

1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem ­ organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund ­ eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ­ ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks:

Operatsioonijuhtimine

17

docx

KÜSITLUS

väärtuse kohta ( andke hinnang, esitage oma seisukoht, mis on tähtsam,parem, sobivam..). Küsimused oma ülesehituselt võivad olla: - --- -- otsesed ja kaudsed, esimesi loetakse paremateks, annavad objektiivsema vastuse (millisest materjalist pükse ostaksite ­ villane, strets,- lavsaan jm.; kaudne ­ kas te ostaksite pükse mingi materjali valikuga?); faktilisi ( spetsiifilisi, erialaseid ) teadmisi eeldavad küsimused ; arvamusi eeldavad küsimused ( mis on kognitiivne meetod?); lahtised e. avatud küsimused, milledele ei järgne vastuste variante, võib ise vastata oma arvamuse või teadmiste kohaselt, näidates samal ajal ka vastaja informeeritust antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse

Andme-ja tekstitöötlus

84

doc

Uurimustöö alused

............................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8.1Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid...................................................17 1.8.2Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus....................................18 1.8.3Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused...........20 1.9Triangulatsioon....................................................................................................21 2.UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE............................................................................... 27 2

Uurimistöö alused ja metoodika

26

docx

RÜHMA- JA MEESKONNATÖÖ

rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Rühmatöö korral pingutatakse enam, sest kohal viibivad ka teised inimesed. Rühmaotsustamise tehnikad Kui rühma liikmed kohtuvad näost näkku ja suhtlevad üksteisega, tekitavad nad grupimõtlemise potentsiaali. Nad võivad olla tsensorid endale ja avaldada teistele survet nõustumiseks. Neli võimalust muuta rühmaotsustamised loovamaks, on: Ajurünnak. Ideede genereerimise protsess, milles julgustatakse alternatiivide pakkumist, samas välditakse kriitikat. Tüüpilises ajurünnakus istub kuus kuni kaksteist inimest ümber laua

Organisatsiooni juhtimine

Kommentaarid (1)