I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
Juuni 1940 22 Jaapan okupeerib Vietnami 10 Itaalia kuulutab sõja Prantsusmaale ning October 1940 Suurbritanniale; Norra kapituleerub 7 Saksamaa tungib Rumeeniasse, takistamaks NSVL 13 Saksamaa alistab Pariisi pääsu naftaväljadele 18 - Kindral De Gaulle loob liikumise Vaba Prantsusmaa 28 Itaalia alustab sõda Kreekaga. ning jätkab võitlust Hitleri vastu November 1940 22 Compiegne'i metsas sõlmivad Saksa ja 9 Itaalia väed saavad Kreekas lüüa ja hakkavad Prantsusmaa vaherahu. Okupeerimata lõuna osas taganema moodustati nn Vichy valitsus eesotsas Petainiga 20 Ungari asub Keskriikide poolele
ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Inglismaa. Barbarossa plaan Sakslaste plaan NSVL vallutamiseks 1940. sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Kolmikpakt Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.aastate II poolel - Lepituspoliitika USA abi N.Liidule ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele - Lendlease 7.Moodustage paarid 1C. de Gaulle 4 Itaalia fašistide liider 2C.G.E.v.Mannerheim 2 Soome armee juht Talvesõjas 3W. Keitel 1 Prantsuse kindral, vastupanu juht 4B. Mussolini 3 Saksa kindralstaabi ülem 5G.Žukov 7 USA vägede juht Euroopas 6J.v.Ribbentrop 8 Norra natside juht 7D
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
Olukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised,
Kõik kommentaarid