Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - putukad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Bioloogia arvestus – putukad


  • Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad.
  • Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest.
  • Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest.
  • Suiste ehitus sõltub toitumisviisist.

Rohutirts


  • Väikesed 1-2 cm pikkused
  • Külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga
  • Keha on kaetud kitiinkestaga.
  • Välisehitus:

Tundlad
Kombib ja tunneb lõhna
liitsilmad
Näeb objekti liikumist, selle kuju aga mosaiikselt
3 lihtsilma
Eristab valgust ja varju
suised
Asuvad suu ümber; toidu maitsmiseks, peenestamiseks ja enesekaitseks
Jalgadel asuvad ogad ja küünised
Abiks rohus liikumisel
jalad
Tagumised on suuremad ja kohastunud hüppamiseks
kitiinkest
Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest
tiivad
Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks
  • Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine , lõhna-ja maitsetaju.
  • Suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
  • Pikk mitmekambriline süda
  • Avatud vereringe , mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi.
  • Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde.
  • Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja.
  • Toitub taimedest:
    • Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need
    • Segab suus süljega ja neelab pugusse
    • Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse
    • Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust
  • Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus.
  • Lahksugulised
  • Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga.
  • Areneb vaegmoondega, moone , mis jaguneb 3 etappi – muna, vastne ja täiskasvanud :
    • Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad
    • Kevadel kooruvad vastsed , kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi)
    • Vastne toitub ja kasvab ning ta kest jääb väikseks, kestub ( 5 korda), saab tiivad ja pikenevad tundlad.
    • Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts .
  • Elavad vaid ühe suve, talvituvad ainult nende munad.
  • Sugulased – heinaritsikas :
    • Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti
    • Suurem 4,5 cm
    • Söövad peamiselt putukaid
    • On ka taimtoidulisi
    • Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega.

Liblikad


  • Sale keha, peened jalad
  • 4 tiiba kaetud värviliste soomustega
  • Keha karvane, aitavad soojust säilitada.
  • Jalgadel maitsmiselundid
  • Lõhna tunnevad tundlatega
  • Jagunevad:
    • Hämarikuliblikad
    • Ja päevaliblikad
Päevaliblikad
Vasakule Paremale
Bioloogia - putukad #1 Bioloogia - putukad #2 Bioloogia - putukad #3 Bioloogia - putukad #4 Bioloogia - putukad #5 Bioloogia - putukad #6 Bioloogia - putukad #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis.roosmann Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Putukad

kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks:

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad,

Bioloogia
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, jt

Bioloogia
thumbnail
4
odt

Putukate iseloomulikud tunnused

Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad

Bioloogia
thumbnail
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Putukad

Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine:

Bioloogia
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest ­ elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest ­ elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest ­ on taimeparasiit Võrgendilest ­ on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited.

Bioloogia
thumbnail
8
pptx

Putukate mitmekesisus

Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun