Baturin "Karu süda" (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Nikolai Baturin „Karu süda“

Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'

Kirjandus

2

doc

"Karu süda" - Baturin

Niikal on tegelikult vist laps Läti-Laimaga. Niika on samas muutunud. Miski närib ta hinge, kuid keegi ei tea, mis see on. Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda valduste põhjapoolsesse otsa onne ehitada. Seal põhjapool on aga palju rohkem karusid, kes teda segavad ja tema kalavõrke välja tõmbaad. Seetõttu läheb ta neid taga ajama. Soovitud karu ta kätte ei saa, kuid jääb ühe teise isase tee ette ja peab ta seetõttu tapma. Kahjuks oli aga jooksuaeg ning kuna kütt võitis, hakkab teda üks emakaru saatma. Ta ei tee sellest siiski suurt välja. Palju suurem mure on tema tervis, mis on kõvasti halvenenud. Õnneks vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma

Kirjandus

32

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

nutsin! TIINA (kaastundlikult). Vaene Mari! MARI. Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa veel seda viimast, seda kõige viimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb kord kannatus otsa, miks siis mitte inimesel! TUNA (nagu enne). Ah, Mari! MARI (ägedalt). Ara hakka võrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina vaikin, nagu sein! TIINA (nagu enne, õrnalt). Oh jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui ka tahaksin! Mis siis mina selle vastu võin, kui Marguse süda minu poole hoiab, ja mitte sinu poole! Kui sina ka vaikiksid - see peab ju ikka isale ja emale teada saama, varem või hiljem! MARI. Ara sega! Mõtle Pähnipalu peale ja mis seal sündis. 12 TIINA. Pähnipalu peale? MARI. Aasta tagasi, kui seal nõndasamuti marjul olime, nagu täna siin. Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa kümme korda ilma ees minu - kasuõde! TIINA

Kirjandus

120

pdf

Õpetajaraamat

tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma, laulan kutsu häälega: auh-auh-auh, auh-auh-auh! Armas lind nüüd olen ma, laulan linnu häälega: tiu-tiu-tiu, tiu-tiu-tiu! Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega: pii-pii-pii, pii-pii-pii! Armas karu olen ma, laulan karu häälega: mõmm-mõmm-mõmm, mõmm-mõmm-mõmm! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 26) L. Kõlar "Tibukene" Tip-tip-tip-tip tibukene, kukekene ka. Tip-tip-tip-tip terakesi riputan teil ma. Vene rahvaviis "Kanapere" Meie kanakene kõnnib hoovi peal, terakesi tema nokib seal. Kutsub pojakesi: "Klokk, klokk, klokk, klokk, klokk", oma kullakesi: "Tokk, tokk, tokk, tokk, tokk."

Eesti keel

43

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

Kirjandus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Üks niisugune mäenukk teda ümbritseva soo ja mõne männijändrikuga mäe kõrgemal tipul saab tema, sõitva naise koduks ja seal peab ta vististi oma päevad lõpetama. Millegipärast kiskus noore naise süda valusasti rinnas kokku. Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. Jah, kunagi polnud ta osanud arvata, et temal võiks kord niisugune kodu olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama?

Kategoriseerimata

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

näiteks "kõva klots". Siis aseta tema käsi mõne teise kõva eseme peale ja nimeta uuesti, näiteks "kõva laud". · Tee seda mitu korda. Jätka pehmete asjadega, nagu pehme vaip või pehme padi. Ütle sõna "kõva" tugeva ja selge häälega, sõna "pehme" aga maheda häälega KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA · Võta lapsele armas pehme mänguasi, näiteks kaisukaru ja hoia seda oma kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale

Alushariduse pedagoog

28

doc

Arvo valton

Natuke on nad nagu vastukaaluks "Põhjanaela paine" lugudele, mis ilmuvad nüüd ka varsti uues trükis. -- Oo, nende lugudega kasvasin ma üles. Ei teagi, kui eakohased need jutud lapsele olid, aga... -- Mõni on öelnud, et seal raamatus on kurjust, aga minu arvates ei ole. Kui muinasjutt räägib karust, kes paneb endale naisenaha ümber ja uhkeldab sellega, siis see tundub inimesele kolekole. Aga mille poolest on parem, kui naine paneb karu, naaritsa või mõne teise naha endale uhkeldamiseks ümber? Looduse ees on võrdsed nii putukas, karu kui ka inimene. Kas sa tunned, et said sellest raamatust kuidagi rikutud? -- Ei. Arvan aga, et sellise hulga raamatute ­ teil on ilmunud juba 13 köidet kogutud teoseid ja lisa on tulemas ­ kirjutamiseks on kindlasti vaja palju distsipliini ja keskendumist. -- Erilist distsipliini ei ole ollagi, mulle lihtsalt meeldib kirjutada. Tõusen küll sageli hommikul kell viis, sest

Kirjandus

Kommentaarid (0)