50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koskaa
Õppematerjali autor
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi
4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad. 5) See on põhjendatud sellega, et uurides oma ideid, ei leia me nende seas ühtegi sellist, mis pole tekkinud kas ühel või teisel viisil. Need kaks allikat on niivõrd universaalsed, et täidavad meie vaimu kõikvõimalike ideedega. Seega põhjendab Locke nende allikate ainupärasust vaatluse ja uurimisega
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62 Eessõna Kes on julgenud rääkida loodusest kui juba läbiuuritud asjast, on nad siis teinud seda vaimu enesekindlusest või auahnelt ja õpetaja kombel, on sellega filosoofiale ja teadustele väga palju kahju teinud. Sest niivõrd kui nad suutsid end uskuma panna, õnnestus neil ka uurimistööd suretada ja peatada. Ja nad ei toonud oma andega nii palju kasu, kui palju nad tegid kahju sellega, et nad teiste annet hävitasid ja hukutasid. Kes aga on asunud sellele vastupidisele teele ning on väitnud, et ei ole üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste seas (kelle kirjutised on
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid