Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

B.Notke - "Surmatants" (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Surmatants
Jaan Vihalemm
10d
Bernt Notke maal “Surmatants” on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku “ Surmatantsu ” 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke “Surmatants” on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti , siis võiks maali müümine lahendada rahamured ( Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, “Äripäev”,
B Notke --Surmatants #1 B Notke --Surmatants #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pesulaud Õppematerjali autor
Surmatants, Bernt Notke, Niguliste

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pptx

Niguliste kirik

pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest. Esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav, et maal jutustab lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere. Maal üritab öelda, et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine

Kultuurilugu
thumbnail
2
doc

Surmatants

Surmatants Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane Bernt Notke. Tema tuntuim maal oli ,,Surmatants" mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, mis on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahkunutele. Samuti on kõik lah

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Niguliste kirik

Barbara kolmeaknalise torni ja palmioksa järgi. Teine kapiuks kuulus altari ,, peremeestele´´ nimelt oli Niguliste peaaltar pühendatud kahele pühakule. Püha Nikolausele (ehk eestipäraselt Nigulale) ja Püha Viktorile. Nende kõrval seisab lohetapja Püha Georg (ehk Jüri), keda tallinnlased samuti väga armastasid. Altarikapi alumist kitsamat osa nimetatakse predellaks. Ka predellat ehivad erinevate pühakute kujutised Maal surmatants on umbes 30. meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane bernt notke. Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali. Maalis sain aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna.

Kunstiajalugu
thumbnail
10
pdf

arvestus ajaloos - muinasajast rootsi ajani 11 klass

väljaõppeta. Kaks käsitöölisi ühendavat gildi- Kanuti( peamiselt sakslased) ja Olavi gild( peamiselt mittesakslased). Kaupmehi ühendas Suurgild, kuhu kuulusid rikkamad abielus kaupmehed. Ainult Suurgildi liikmed võisid saada rae liikmeks. Kes olid ja miks on tähtsad: ● Jaroslav Tark * Kiievi vürst * 1030.a sõjaretk Tartu alla, rajas linnuse ● Bernt Notke * saksa maalikunstnik ja skulptor (Tema kuulus maal SURMATANTS asub Niguliste kirikus, mis sümboliseerib seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed.) ● Dietrich Damerow * Tartu piiskop * Tema valitsusajal vermitud mündil on kujutatud võtit ja mõõka, mis on tänaseni Tartu linna vapi sümboliteks (Peetruse mõõk, Pauluse võti) Pilet 5 5.1. Kirjelda keskaegse Liivimaa vaimuelu kasutades järgmisi märksõnu: ​ ● Kirjalikud allikad ​ ● Kloostrid ​ ● Koolid ​ ● Kirikud

11.klassi ajalugu
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud H. Rode oli eelkõige maalikunstnik. Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad, et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak Surmatants Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal. Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke surmatantsu hilisemaks koopiaks. Lübecki surmatants hävines täiesti II Maailmasõjas Traditsiooniline surmatants koosneb 24 tahvlist (Luterlikus kirikus on tellitud, hoitud ja tehtud hiljem surmatants mis algab paavstiga) Autorikoopiat võrdsustatakse originaaliga

Kunstiajalugu
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15.saj. lõpp. Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele).

Kunstiajalugu
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliit

Kunst
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pin

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

cait profiilipilt
Kätlin Liimets: Asjatundmatu ja "silmaklappidega" religiooni suhtumisega kirjatükike. Ei soovita. Tegelikult pean lausa kahjulikuks selle lugemist.
13:55 05-12-2011
 profiilipilt
: Tänks
15:11 01-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun