Avaldus eestkostja saamiseks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

65

docx

Perekonnaoõigus

Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)

Perekonna- ja pärimisõigus

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3); Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II:

Õiguse alused

45

doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

antud nõusolek (TsÜS §11 lg.3). 3. Täisealise piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehing. Esmalt vajalik kontrollida, kas esineb püsiv psüühikahäire Teiseks Kui esineb püsiv psüühikahäire, siis kontrollida, kas tema teovõime on piiratud konkreetse tehingu suhtes. Võib olla, et ühe tehingu osas on teovõime olemas (nt toidukauba ost) ja teise tehingu osas mitte (nt liisinglepingu sõlmimine). Kui on määratud eestkostja, siis määratakse ka tehingud, mida milliseid tehinguid võib ta ise teha. Muude tehingute puhul eeldatakse, et teovõime on piiratud, va TsÜS § 11 lg 3 fikseeritud erandid. Ühepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui selleks on eestkostja eelnev nõusolek. Mitmepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui on eestkostja nõusolek (nii eelnev kui tagantjärgi heakskiit), va TsÜS § 11 lg 3 nimetatud

Tsiviilõiguse üldosa

59

doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Põhjuseid uurimispõhimõtte rakendamiseks on mitu. Hagita asja (vt alates § 475) puhul ei saa sageli üldse rääkida võistlevusest, kuivõrd asjas puudub selgelt määratletud vastaspool, kes oma huvisid avaldaja väidete vastu kaitseks. Näiteks surnuks tunnistamise korral on küll selgesti määratletud, kes on avaldaja, kuid tema vastaspooleks saaks olla vaid see, kelle surnukstunnistamiseks avaldus esitati. Selge on see, et vastaspool selles asjas oma huve kaitsta ei saa. Ometi on oluline, et ka neis asjades saaksid kõik olulised faktid välja selgitatud ning õige otsus tehtud. Seepärast ongi pandud kohtule ülesandeks tõendeid ise koguda (mis muidugi mingilgi viisil ei välista avaldaja õigust ja kohustust kohtule tõendeid ka omalt poolt esitada - ja oleks avaldajast rumal seda õigust mitte kasutada). Ka siin peab kohus oma

Õigus

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

täiendavad toetused. Tööõnnetuskindlustus aga finantseeritakse täies mahus tööandja poolt. 1.4. Sotsiaalhooldusõiguse mõiste ja printsiibid (solidaarsus, nõrgemate kaitse). Sotsiaalhooldussüsteemi vahendatakse meile õiguse kaudu. Pole olemas sellist sotsiaalhoolduse valdkonda, mida ei määratleta õigusnormidega. Õigusnorme, mis juhivad majanduslikke suundumusi, määravad kindlaks sotsiaaltoetuste maksmise kohustuse ning õigustuse teatud toetuse saamiseks, nimetatakse kokkuvõtvalt sotsiaalhooldusõiguseks. Ükskõik missugust sotsiaalhoolduse valdkonda me ei analüüsiks, saab see toimuda üksnes vastavate õigusnormide ulatusliku käsitlemise läbi. Sotsiaalhooldusõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhoolekande teostamisel ning isikute vastava abi andmisel. Sotsiaalhooldussüsteemi saab kirjeldada kui süsteemi funktsionaalsetest õigusnormidest. Eesmärgist lähtuvalt saab vastavaid

Sotsiaalhooldusõigus

98

docx

Tööõigus - Loengud

- võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda - makstakse mõistlikku tasu - konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus - hoolsuskohustus - solidaarvastutus - võib sõltumata põhjusest tagasi astuda (ÄS §§ 180-187 ja 306-315) eristamine töösuhtest - töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5) - nõusolek juhtorgani liikmeks saamiseks tähendab nõusolekut samasuguseks juhtimistegevuseks sõlmitud töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (3-2-1-96- 00) - töötamine kahe lepinguga - tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) - on võimalik ainult siis, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada (3-2-1-134-02) - juriidilise isiku organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased (3-2-1-39-04)

Tööõigus

76

pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

küsimusi ning ilmneb vajadus lahendada, kellele hooldusõigus üle anda. Kaasuses on kirjas, et Raju tahab ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, st tal on ainuhooldusõiguse soov. Ka Heli soovib ilma Rajuta langetada lapse elu olulisi küsimusi nagu nt koolivalik. Kuna vanemad ei saa kokkuleppele ja asjaoludest nähtub selgelt, et nad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, siis on ka teine eeldus täidetud. ❏ Ainuhooldusõiguse saamiseks on PKS § 137 lg 3 alusel vajalik, et seda taotlev vanem, lähtuks lapse huvidest. Riigikohtu määruses nr 2-16-5794 p-s 7 on arutatud, et laste igakülgset heaolu arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada hariduse osas ning anda laste emale ainuhooldusõigus nendes küsimustes. 3 On vajalik, et ühel vanemal oleks ainuhooldusõigus haridusküsimuses, sest vanemad ei suuda hooldusõigust teostada üksmeelel.

Perekonna- ja pärimisõigus

Meedia

Kommentaarid (0)