Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suu
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust,
Alumisest lühemast jadast saab valida ühe kuuest halltooni heleduse väärtusest. Klõpsamised väljadel [ ByLayer ] või [ ByBlock ] muudavad valitud värvuse omaseks kas kihile või kujundatavale plokile. Värvuse võrdluse ristkülikud: – tagaplaanil senine värvus, – eesplaanil – uus, äsjaseadistatud värvus. Teisi valikukaarte – True Color ja Color Books kasutatakse siis, kui soovitakse kasutada kõiki AutoCAD poolt pakutavaid värvuste seadistamise võimalusi. Nendes värvustes võib iga põhivärvuse – kollane, punane, sinine – küllastatus esineda tasemel 0 ... 255 (kus 255 = 100%) mis tähendab et värvitoonide üldarv on kokku 16,777,216 (ilmselt üle pakutud, sest ka kõige teravamgi silm suudab eristada vaid umbes paarsadatuhat erinevat värvitooni). Peale selle on võimalik ette anda ka värvuste heleduse, metallik-värvidele iseloomulikke omadusi, kirgastust, pastellsust jne
............................................. 53 EESTI-VENE SÕNASTIK ............................................................................................................................ 54 5 ESIMENE OSA JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE 1. Joonestusvahendid Tänapäeva kutseõppeasutustes valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka arvutigraafika- programme kasutades, s.o. AutoCAD, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasterCAM jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestusvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid. Pliiats Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid grafiidi kõvadusega 3H, 2H, H, F. Jämejoonte joonestamiseks H ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont
Näide 4 20 Abikolmnurga kujundus – sama suur kui suur nool Vastus (arvuti ei lisa ühikuid mõõtarvu lõpu): a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala = 7774 mm2; b) väliskontuuri pikkus a = 388 mm; c) ülemiste kolmnurkade pindalad kumbalgi = 64 mm2; d) abiringjoone raadius R.= 25.55 mm (kuigi ISO nõuab koma, aga AutoCAD – punkt ) Joonestamise lõpetamiseks ja joonisest väljumiseks võib kasutada ka käsku QUIT. Seejuures joonist ei salvestata ja pärast viimast salvestust joonisele juurde joonestatu võib kaduda. Üldiselt on arvuti küllaltki inimsõbralik ja ei tee eriti pahandusi, aga... QUIT ↵ Võib esineda kaks juhtumit: 1) Kui pärast viimast salvestust pole joonisel midagi muudetud, väljutakse kasutatavast AutoCAD-joonisest mingit teavet toomata
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
objektide loomine ja muutmine on lihtne ning lõpptulemus on alati kena. Erinevad programmid salvestavad reeglina neid oma formaati ja on avatavad ainult kindlate programmidega. Jah võimalus on kõiksugu teisendused aga see ei pruugi tagada 100% samasugust. Vektorgraafika tarkvara Inkscape Serif DrawPlus CreativeDocs.NET Xara Xtreme Skencil Kolmemõõtmeline arvutitarkvara SketchUp Solid Edge Autodesk Maya, 3dsMax, AutoCAD jt Blender Lisalugemist http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutigraafika http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_graafika.pdf 8 03 - Photoshop - Tere Photoshop Teemad Kuna iga algus on raske, siis alustame programmi tööga nii algusest kui võimalik. Alustame programmi tutvustamisest, vaatame kus programmi võimalusi kasutatakse ja sätime paika mõned seaded. Mis on Adobe Photoshop
Kõik kommentaarid