Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Austraalia parasvöötme kõrb (0)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Austraalia parasvöötme kõrb #1 Austraalia parasvöötme kõrb #2 Austraalia parasvöötme kõrb #3 Austraalia parasvöötme kõrb #4 Austraalia parasvöötme kõrb #5 Austraalia parasvöötme kõrb #6 Austraalia parasvöötme kõrb #7 Austraalia parasvöötme kõrb #8 Austraalia parasvöötme kõrb #9 Austraalia parasvöötme kõrb #10 Austraalia parasvöötme kõrb #11 Austraalia parasvöötme kõrb #12 Austraalia parasvöötme kõrb #13 Austraalia parasvöötme kõrb #14 Austraalia parasvöötme kõrb #15 Austraalia parasvöötme kõrb #16 Austraalia parasvöötme kõrb #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keuts Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

Kõrbetaimed ja ­loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb

Geograafia
thumbnail
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda. Kaktusi tuntakse nii palju, et osad ütlevad, et neid on 1500 erinevat liiki, osad aga peavad õigeks arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro

Geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON ­ viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS ­ itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI ­ sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES ­ esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN ­ esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 ­ 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF ­ uuris Sibeerit ja igikeltsa

Geograafia
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus ­ kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus ­ kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus ­ korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus ­ kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid ­ üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus:

Geograafia
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Päike käib alati väga kõrgelt ja on vägasoe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev jaöö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused. Aastaaeguekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu jaaasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ning Lääne-Aafrikas,Aasia ning Austraalia vahelistel saartel jne. TROOPILINEKLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvateõhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademetetekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Troopiliseskliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbedjne. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

niiskusest,taimestikust) Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast(palju sademeid,suur aurumine=suurem äravool ja vastupidi).See on jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui sekund. Valgala on jõdede äravoolu ala,mis jaguneb perifeerseks äravoolualaks(jõgede vesi jõuab maailmamerre nt. Mississippi ja Amazonase ümbruses) ja sise-ja äravoolualadeks(puudub ühendus maailmamerega,vesi jõuab hoopis mandrisisestese nõgudesse või kõrbetesse nt. Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad) Infiltratsioon on protsess,mille käigus osa vihma-lume ja liustikeveest imbub maa sisse moodustades põhjavee.Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale - Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul

Geograafia
thumbnail
13
doc

Kõrbed

.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi ­ tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju

Geograafia
thumbnail
7
doc

Kõrb

KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad?

Geograafia



Lisainfo

referaat.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun