Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #1 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #2 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #3 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #4 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #5 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #6 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #7 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #8 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #9 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #10 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #11 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #12 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #13 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #14 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #15 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #16
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 260 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor c4rolyy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; (teadmised, oskused, seos igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35 MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36 31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36 32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine. - Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera . - Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja 23'27S,millel on päike ükskord aastas,pööripäeval seniidis. - Atmosfääri ehitus 1.Troposfäär-seal paikneb ligi 80% õhkonna

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ­ ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade

Geograafia
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ühendeid Tardkivimid ­ magma või laava tardumisel tekkinud kivimid Settekivimid ­ setete kivistumisel tekkinud kivimid Moondekivimid ­ kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette-või tardkivim Laamtektoonika ­ õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist Maalihe ­ pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul 7 2. Pedosfäär 11. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline ja millistest keemiline murenemine; murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele Füüsikaline murenemine (toimub kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel) · aladel kus on temperatuuri suur kõikumine (ööpäevased temp. kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, nt kõrbes) · jahedas kliimas, kus temp

Geograafia



Lisainfo

atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, kordamine eksamiks.

Kommentaarid (3)

Cranberry profiilipilt
Cranberry: Väga hea materjal eksamiks kordamiseks:)
21:21 28-05-2009
Ghassu profiilipilt
Ghassu: aitas hästi
15:31 12-04-2011
sipsik profiilipilt
sipsik: Mõttetu
17:48 25-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun