100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 82 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
797 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
floresita
Õppematerjali autor
35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) imperatiivsus. Objektiivne reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum.
seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse
temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105
lahutada, kuid selleks peab olema omaniku tahteavaldus. Peaasi ei järgi päraldise saatust. Kui sõlitakse leping peaasja suhtes, siis päraldis järgib peaasja saatust st, et ei ole eraldi vaja mainida nt, et auto müüakse koos võtmetega. 1.1.5. Vili Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasaabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. 1.2. Valdus Valdus on tegelik võim asja üle. (isik võib teha asjaga mida ta soovib). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Valdajast omanikul on kõik valdaja õigused, sealhulgas ka õigus kaitsta oma valdust. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürnikule, siis pole tegemist valduse eraldamisega omandist, vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 1.2.1. Valduse mõiste ja liigid
Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese.
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?
Rajatise lugemisel tehnorajatiseks võib sel juhul olla tähendus üksnes rajatise talumise kohustuse hindamisel. (p 20) 3.-4. Valdus ja selle kaitse Põhimaterjal: K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”) § 6-14. o Valdus (lk 13) - Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidaal on selleks õigus. Omand kui õiguslik võim asja üle o BGB: valduse reguleeimise aluseks valdus kui tegelik, väljaspoole nähtuv võim asja üle - Valduse kaitse tähendab praktiliselt lihtsustatud omandikaitset- - Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. Seega on omandi
Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid