SISUKORD
SISUKORD 3
SISSEJUHATUS 4
1. Arvuti
tarkvara 5
1.1 Süsteemitarkvara 5
1.2
Rakendustarkvara 6
2. Arvuti
tarkvara jagunemine 7
2.1 Ärivara 8
2.2
Jaosvara 8
9
2.3 Proovivara 9
2.4
Vabavara 9
2.5 Vaba tarkvara 10
2.6 Avalik tarkvara 10
3.
Tarkvarapiraatlus 12
3.1 Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus 15
3.2 Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus 15
3.3 Tsiviilvastutus 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
SISSEJUHATUS
Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
Tarkvara vajab oma toimimiseks
riistvara , millele tarkvara
talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita:
andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi.
Arvuti tarkvara
Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme . Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult , mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software).
Süsteemitarkvara
Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Süsteemitarkvara koosseisu kuuluvad peale op.süsteemi ka teenindus- ja iseseisvad abiprogrammid. Nende abil täidetakse mitmesuguseid süsteemisiseseid funktsioone.
Draiverprogrammide ülesandeks on arvuti sidumine ja sobitamine mitmesugust tüüpi välisseadmetega: klaviatuur , monitor , printer , hiir aga ka võrgutöö ja multimeediaseadmete rakendamine.
Süsteemseid abiprogramme nimetatakse vahel ka utiliitideks. Need on kas:
- väikesed programmid täiendavate süsteemifunktsioonidega, mis kuuluvad kindla op.süsteemi juurde või
- suured abiprogrammid, mille abil puudulikke või puuduvaid süsteemifunktsioone täiendatakse.
Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, kuid viimasel ajal on personaalarvutitel levinud operatsioonisüsteem Windows (95, 98, 2000, NT või XP, Vista).
Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust väljastust ja tegeleb riistvaraga).
Tabel 1. Operatsioonisüsteemide osakaal
Rakendustarkvara
Tarbe- ehk rakendusprogrammid on konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks mõeldud programmid, mis käivitatakse alles pärast süsteemitarkvara alglaadimist.
Jagunevad:
laiatarbe - e standardprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks; peamised:
- tekstitöötlusprogrammid - dokumentide ettevalmistuseks, töötluseks ja väljastamiseks
- tabelarvutusprogrammid - arvutustabelite koostamiseks ja töötlemiseks
- andmebaasi programmid - andmepankade loomiseks ja haldamiseks
- esitlusgraafika programmid - esitluste ilmekamaks muutmiseks
- arvutiside- ja võrguprogrammid
- küljendus- e kompaktkirjutusprogrammid
- väljaõppe- ja õppimisprogrammid - õppimise abistamiseks ja õpitu kontrollimiseks
- projekteerimis- e kavandamisprogrammid
erialaprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele, kuid kindlas valdkonnas (nt raamatupidamisprogrammid )
3.individuaalprogrammid - mõeldud üksikkasutajatele.
Arvuti tarkvara jagunemine
Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt:
• ärivara (commercialware);
• jaosvara (shareware);
• proovivara (trialware);
• vabavara ( freeware );
• vaba tarkvara (free software);
• avalik tarkvara (public domain software).
Ärivara
Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:
• ärivara on kaitstud autoriõigusega;
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud;
• muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;
• arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud;
• arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud.
Jaosvara
Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel.
Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille võimalused ja funktsioonid on reeglina piiratud või lakkavad mingi tähtaja saabumisel toimimast. Ka jaosvara suhtes kehtivad samad tingimused, mis ärivara suhteski, arvestades eelpool toodud erinevusi. Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki.
Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmipaketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada selle oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab tarkvarakasutajatel tasuta proovida erinevaid tooteid ja selgitada toodete vastavust omapoolsetele nõudmistele.
Proovivara
Proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. Sarnaselt jaosvaraga, on ka proovivaral kindel ajavahemik , mille jooksul võib seda tasuta kasutada.
Vabavara
Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Selle tarkvaraliigi abil püüavad tarkvara tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta.
Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid:
• vabavara on kaitstud autoriõigusega;
• programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel;
• vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks.
Vaba tarkvara
Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi:
• õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil;
• õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele;
• õigus programmi koopiat vabalt levitada;
• õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.
Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral ( Open Source Software).
Avalik tarkvara
Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest.
Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega , seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3).
Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted:
• autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud ;
• programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta;
• muudatuste tegemine programmis on lubatud;
• arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud;
• avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta.
Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud sellest, et autor on loobunud oma varalistest õigustest vastava programmi osas.
Tarkvarapiraatlus
Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on siiski tarkvara kõige tähtsam osa.
Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid . Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest.
Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks , millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...".
Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.
Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata (AutÕS § 80` lg 2). Teose reprodutseerimiseks loetakse ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist teosest või teose osast mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1).
Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku assotsieerub aga meie ühiskonnas inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav, et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult minimaalseid kulutusi ( seadmed + andmekandjad), võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu.
Esmalt olgu veelkord üle korratud see väheteadvustatud tõde, et nagu igasugune piraatlus , nii on ka tarkvaraalane piraatlus tegelikult lihtsalt vargus ja piraatlusega tegeleja lihtlabane varas . Aga vaatame piraatluse negatiivsele mõjule siinjuures lühidalt läbi laiema spektri ning mõtleme selle peale, millist kaugeleulatuvat mõju selline lihtne ja esmapilgul küllaltki süütuna näiv vargus tegelikult endaga kaasa toob.
On ekslik arvata, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam – tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning piraattarkvara kasutamise toel ebaausa konkurentsieelise saanud ettevõtete tegevuse tõttu töötuks suur osa mõne ausa ettevõtte töötajad, kuna ausal teel äri ajanud ettevõte ei suuda varaste pakutavate teenusehindadega konkureerida.
See kõik kokku avaldab omakorda küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele väiksema maksukoguse näol. Siit võiks teha veel omakorda spekulatiivse järelduse üksikisiku tasandil, et kui kõik need praegu saamata jäänud maksud tegelikkuses riigikassasse laekuksid, siis oleks riigil võimalik senisest kiiremini ja tähelepanuväärsemal määral üksikisikutele kehtestatud otseseid ning kaudseid makse alandada – mis võiks kellelgi selle vastu olla? Rääkimata võimalusest, et meil tänu väga madalale piraatluse tasemele palju rohkem suurepäraseid töökohti oleks, mis inimestele palgatulu näol otsest kasu ning jõukama teadmistepõhise ühiskonna ja kiiremini arenevate mitmekülgsete tootelahenduste näol kaudset kasu tooksid.
Niisiis kannatab piraatluse tõttu meie kodumaa lisaks kõrgest tarkvarapiraatluse tasemest tuleneva maine languse ja sellest tingitud investeeringute Eestisse suunamata jätmise juures ka küllaltki otseselt üksikindiviidide tasemel. Isegi esmapilgul seosetuna näiva kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga ainult kopeerib juba loodut, mis jätab kõrge piraatluse taseme juures meie riigi edumeelsete riikide järel võimetult lohisema.
Olles seotud tarkvarapiraatlusega sead sa ohtu nii iseenda kui ka oma ideed. Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises:
- suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu vara ja tööd või koguni hävitada selle täielikult;
- puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi;
- erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi;
- puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust;
- olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitate enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju teie tervisele;
- tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule ja mainele kui ka sinu äritegevusele.
- Kas vargus tasub ennast ära?
Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus.
Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus
Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni ( KarS § 2221 lg 2).
Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine , müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46).
Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus
Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2)
Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 222 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 224 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).
Tsiviilvastutus
Õigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt):
- kohustuse täitmist;
- kahju hüvitamist;
- rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. (VÕS § 101 lg 1)
KOKKUVÕTE
Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on tarkvara kõige tähtsam osa.
Tarkvara on üks kõige väärtuslikemast tehnoloogiatest tänapäeva infoajastul . Kahjuks on, aga tarkvara väga väärtuslik ja kuna arvutid võimaldavad tarkvarast koopia teha sekunditega, siis on tarkvara piraatlus väga levinud. Alates üksikutest tavakasutajatest kuni profesionaalideni, kes tegelevad piraattarkvara hulgimüügiga. Piraatlust võib kohata kõikjal. Tarkvarapiraadid, mitte ainult ei varasta firmadelt, mis tarkvara toodavad, vaid ka leiutamisele ja arendusele jääb vähem raha ja seega kahjustavad nad sellega ka ennast.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Uulma , J. 2004. Tarkvarapiraatlus ja eetika .
[WWW] URL www. staff .ttu.ee/~ jaanus /Tarkvarapiraatlus%20ja%20eetika.doc (11.10.2010)
2.Kvell, U., Talviste, R. ,Palok, G. 2007. Võrgupeo külastaja uurimine .
[WWW] URL http://riivo.talviste.pri.ee/ut/kursused/aa1/projekt/projekt_vana.pdf
3. Mäll, E. 2008.Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fatalboy1
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid