õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve
a 250 000 kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt . Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt ma jandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Majandusüksust juhtiv omanik või omanike poolt volitatud juht võib raamatupidamise korraldamiseks: 1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja(d); FINANTSARVESTUS JA ARUANDLUSE ANALÜÜS 15 2) kasutada raamatupidamisteenuseid pakkuva firma või mittekoosseisulise raamatupidaja teenuseid; 3) pidada ise raamatupidamisarvestust. 7. Majandustehingud Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehi ng või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupi damiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
Tulundusühistu- eesmärgiks toetada liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse; liikmed osalevad: tarbijana, tarnijana, tööpanus; Jätkuvuseprintsiip- majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva (st ettenähtamatu lõputa) organisatsioonina. Jätkuv tegutsemine on eelduseks pikaajaliste laenude saamisel, lisaks pikalise vara kuluks kandmisel. Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste m
Kõik kommentaarid