Tartu Ülikool
Õigusteaduskond
Õigusteadus
Antisotsiaalsete
ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele
kurjategijate seas
Referaat
Koostaja : Marian Kund
Tartu 2009
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marianku
Õppematerjali autor
Kahjuks täpsemate erinevuste välja toomiseks erinevate riikide vahel hetkel sisukad uurimused puuduvad. Lääneriikide puhul võib täheldada, et psühhopaatia esineb erinevates riikides väga sarnaselt. 9 Mis põhjustab psühhopaatiat? Psühholoogiliste häirete, näiteks psühhopaatia, geneetiliste ning väliskeskkonnast tingitud mõjutuste hindamiseks on kasutusel kaksikute disain. Võrreldakse ühemunakaksikuid ja kahemunakaksikuid ning tehakse vastavad järeldused psühhopaatiliste kalduvuste osas. Praeguseni teostatud kaksikute uuringud näitavad mõõdukat geenide mõju ja ka mõõdukat jagamata väliskeskkonna mõju psühhopaatia avaldumisele. Peab arvestama, et kaksikute disainil põhinevad uuringud jätavad õhku palju küsimusi, mistõttu on vajadus keerulisemate disainide järele. Uued disainid võiksid tulevikus välja selgitada, kuidas kindlad geenid ning väliskeskkonna faktorid koosmõjudes põhjustavad psühhopaatiat. Kaksikute disainist võib
suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud. Küsimus normi piires olevatest isiksuseomadustest ei saa otseselt olla ekspertiisiülesande sisuks.
Psühhopaatia iseenesest ei seostu veel kuritegeliku käitumisega. Kurjategijate hulgas on palju isikuid, kes saavad kõrge näidu PCL-skaalal. Samas võib kõrge PCL- näiduga seostuda vaid ebastabiilsus sotsiaalsetes suhetes, kuid otseselt kuritegusid isik toime ei pane Praegusel ajal väljatöötamisel uus skaala psühhopaatia konstrukti mõõtmiseks: The Comprehensive Assessment of Psychopathic Personality Disorder. Keskendutakse patoloogiliste tunnuste fikseerimisele. Eesmärk on saada mõõdik, mis võimaldaks hinnata muutust psühhopaatiliste tunnuste avaldumises. 13 11. Õigusrikkuva käitumise retsidiivsusriski hindamine: struktureeritud kliiniliste meetodite eelis statistiliste meetoditega võrreldes. (6. Loeng) Vägivallariski hindamine ja riski alandamine/sekkumine/juhtimine on oluline probleem, mille
sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu ja teised negatiivsed omadused. Lombroso vaated tegid läbi arengu ja hiljem ei pidanud sünnipärast kurjategijat ainukeseks kurjategija tüübiks. Ta jaotas kurjategijaid: 1. Hullumeelsed - idioodid, alkohoolikud,n arkomaanid 2. Kriminoloidid kurjategija sarnased, kes rikuvad seadust 3. Kirekurjategijad - kurjategijad mõne oma kire tõttu Atavism à mõiste, mis pärineb evolutsiooniteooriast; see on niisuguste tunnuste ilmnemine, mis puudusid nende vanematel, kuid eksisteerisid nende kaugetel esivanemtael. Lombroso Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, hiljem kuulsaks saades oli ta Torino ülikooli psühhiaatriaprofessoriks, ta oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus
1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite
...... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad .......................................................................................................................................... 47 3.2.6 Erinevad haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ...................................... 47 4. KÜSITLUS KRIMINAALSE KÄITUMISE MÕJUTAJATE KOHTA NING SELLE TEGURITE OMAVAHELINE SUHE ...................................................................................... 49 4.1 Uuringu iseloomustus ..................................................................................................... 49 4.2 Küsimuste kokkuvõte ..................................................................................................... 50 4.3 Uuringu kokkuvõte ......................................................................................................... 73
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid