Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaeg. Mõisted. (0)

1 Hindamata
Punktid
Antiikaeg-Mõisted #1 Antiikaeg-Mõisted #2 Antiikaeg-Mõisted #3 Antiikaeg-Mõisted #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmarca Õppematerjali autor
Lineaarkiri A – Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole dešifreeritud.
Lineaarkiri B – kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (dešifreeritud)
Kolonisatsioon – kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad – Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion
Kreeka tähestik – kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki.

jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Vana Kreeka

Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronks

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

1. Mõisted: *minoiline kultuur ­ kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid ­ nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased ­ kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased ­ kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid ­ võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased ­ indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid ­ mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid ­ müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon ­ maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia ­ kreeklaste asula võõral maal *Delfi ­ usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia ­ usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid ­ suurmaaomanikud

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht ­ Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja ­ Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad ­ tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka ­ 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30.

Ajalugu
thumbnail
62
pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja b

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte, tähtsamad punktid

Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud (RK)rahvakoosolekul Aris

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilse alge käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest selle kohta 4 mahukat biograafiat. *Hippokrates Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eeika rajaja. Ametisse astudes andis vande nn. Hippokratese vande, selless on loetletud peamised nõuded arstile. Esitas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. *Herodotos Kreeka ajaloolane. Nimetatud ajaloo isaks. Kogus rikkalikult materjale maade ja rahvaste kohta. Säilnud teos ,,Historia, mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tole aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478 eKr. *Sokrates Kreeka filosoof. Õpetas Ateenas. Mõisteti surma vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast. Pole ise midagi kirjutanud. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele (õigele

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun