Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu (0)

ANTIIK-KREEKA.
ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli.
Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi:
1) Kreeta -Mükeene periood (u 2000-1100 eKr),
2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr),
3) arhailine periood (u 800-500 eKr),
4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr),
5) hellenismiperiood (338-146 eKr).
Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased , vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek -laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg-kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul-tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks – minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal.
Kreeta Minose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused