KT nr 2 harjutusülesandeid. Anorgaaniliste ainete põhiklassid
1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta .
2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).
3. Kuidas liigitatakse happeid
a. vesiniku sisalduse,
b. hapniku sisalduse,
c. tugevuse järgi?
Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).
4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).
5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse:
a. K2SO4, c. P4, e. Ca( HCO3 )2, g. H2TeO4,
b. Mn(OH)4, d. CrO, f. Sr, h. N2O.
6. Andke nimetused järgmistele ainetele :
a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3,
b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS.
7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata.
a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega, moodustades aluseid.
b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid.
c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega.
d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid .
e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.
f. Leeliseid saadakse vastava aluse reageerimisel veega.
g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega.
h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega.
i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega.
j. Soolad reageerivad kõikide hapetega.
k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta:
a. tetrafosfordekaoksiid ,
b. kaaliumnitraat,
c. magneesiumsulfaat .
9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et
a. Na2O on aluseline oksiid,
b. SO3 on happeline oksiid?
10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid.
a. vask + hapnik
b. väävel + hapnik
c. naatrium + väävel
d. tseesiumoksiid + vesi
e. dilämmastikpentaoksiid + vesi
f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid
g. vesinikbromiidhape + alumiinium
h. ränihape + baariumhüdroksiid
i. väälishape + alumiiniumoksiid
j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat
k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid
l. liitiumhüdroksiid + raud(III) nitraat
m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid
n. nikkel(II) sulfaat + magneesium
o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine
p. fosforhappe lagunemine
q. magneesiumkarbonaadi lagunemine
11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida:
a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid ,
b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid?
c. liitiumkloriid,
Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid.
Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------Vees lahustuvad alused ehk Leelised: LiOH- liitiumhüdroksiid; Vees praktiliselt lahustumatud: Mg(OH)₂- magneesiumhüdroksiid 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4--Sool c. P4—Allotroop/lihtaine e. Ca(HCO3)2--Vesiniksool g. H2TeO4--Hape b. Mn(OH)4--Alus d. CrO--Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a
Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).
koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S
koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S
Vesinikside on doonoraktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH , NH 2, NH , HF Od d+ H Hd+ Od d+ H Hd+ + d elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) d nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED OKSIIDID SOOLADE SAAMINE Kõige levinuim ühendiklass Maal Koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Metall Mittemetall ExOy 2Na + S Na2S
süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid! raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink(II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid,
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n�
oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2. Cl2 2HCl 2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d: 3) Liitainete lagunemisel: 2) H2S ja Vesinikhalogeniidhapped on b) aluselise oksiidi reageerimisel a) sool + sool mõlemad lähteained lahustuvad vees ja a)hapnikhapete lagunemine: H2SO4 H2O + SO3 vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid veega: Na2O + H2O 2NaOH. vähemalt 1 saadus ei lahustu. b)aluste lagunemine: (v.a lA rühma metallide saadakse: 2) Lahustumatuid aluseid b) sool + alus sama alused) a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega saadakse vastava metalli lahustuva c) sool + hape peab tekkima võetudt h.appest nõrgem hape.
Kõik kommentaarid