Anatoomia põhjalik konspekt (7)

5 VÄGA HEA

Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi.

Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.
2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms
Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal)
Sidekoe liigid: Veri (veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude (nahaaluskoes)
Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett ).
Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames)
närvikude( peaaju , seljaaju)

Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks.
Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale.
Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone ( saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre.

Elund - kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu)
Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond ).

Frontaaltelg - (vasakult paremale- sirutus , painutus ) frontaaltasapind
Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
Vertikaaltelg - (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind.

Frontaaltelg- sirutus, painutus
Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine
Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine

Luukoe ehitus
Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul),
mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest.
Põhiaines on Ca ja P soolad , mis annavad luudele tugevuse.
Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude
lammutatakse ja asendatakse uuega.

Luu kui elundi ehitus
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
(Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr– katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. )

Luude liigid:
Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu, reieluu ).
Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud).
Lameluud e. plaatluud ( rinnak , puusaluu ).
Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid
Õhku sisaldavad luud ( otsmikuluu ).

Pidevühenduste liigid
Fibroossed ühendused:

Sideliidused (sidemed).
Õmblused (koljuluude vahel).
Tappühendused (hambajuurte vahel).

Luulised ühendused:

Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu ).
Niude-, istmiku- ja häbemeluu.

Kõhrelised ühendused:

Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad).
Sümfüüs (häbemeluude vahel).

Liigese ehitus
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust .
Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga .
Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseőős

Abiseadilised
Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed, Seesamluud (põlvekeder).

Üheteljelised liigesed

Plokkliiges -sõrmelülid, varbalülid
Ratasliiges - kodar ja õlavarre-küünarluu liiges

Kaheteljelised liigesed

Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel
Sadulliiges- pöidla randme –kämblaliiges

Kolmeteljelised liigesed

Keraliiges - õlaliiges, puusaliiges
Lameliiges- lülisamba lülide vahel

Lülisammas koosneb 33-34 lülist
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli

Lülisamba ehituse põhimõte
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole.

Kaelalüli- Lülimulk on kolmnurkne
Rinnalüli- lülimulk on ümmargune
Nimmelüli- on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne.

Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.

Lülisambalüli vaheketta ehitus
Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.

Lülisamba võimalikud liikumised
1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.

Lülisamba füsioloogilised kõverdused
a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos).
b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.

Rindkere skelett (luud, roided)
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid;
2 paari vallasroideid) ja rinnak.

Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil.
Roided pöörlevad oma pikitelje .

Ülajäseme piirkonnad ja luud
Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest.

Õlavööde( abaluu ja rangluu )
Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid))

Õlanuki rangluu liiges
Plokkliiges (üheteljeline liiges)
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel.
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje.

Rinnaku -rangluu liiges
Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel.
Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas
Keraliiges (3teljeline liiges).
3- teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje – õlavöötme pöörlemine .

Õlaliiges
Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk

Küünarliiges
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu .
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised)
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised)
3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised)
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.

Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine
Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles.

Käe prk. ja neid moodustavad luud
Ranne ( randmeluud ),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid)

Käeliiges koosneb

Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges.
Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges.

Kodarluu-randmeliiges
kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline ( frontaal ja sagitaal liikumine)

Kesk-randmeliiges
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje)

Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial)

Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).

Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.

Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed , erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.

Sõrmelülide vaheliigesed Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist.

Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.
a)Vaagnavööde:

kaks puusaluud.

b)Alajäseme vabaosa:

Reis - reieluu ja põlvekeder.
Säär - sääreluu ja pindluu .
Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid.

Häbemeliidus
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.

Ristluu-niudeliiges
Ristluu- niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega

Vaagna ehitus
Vaagen jaotub kahte ossa : ülemine laiem osa on
suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen.
Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja
tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine.
Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel
istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.

Puusaliiges
On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk

Põlveliiges
On nii plokk - kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje.

Sääreluude omavaheline seondus
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise
suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude
ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline
moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi;

Jala prk ja luud
Kand - kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud.
Pöid - 5 pöialuud.
Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli.

Ülemine hüppeliiges
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside.

Alumine hüppeliiges
Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt.

Kanna-pöialiigesed
Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel.
Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust

Pöia-varbalülideliigesed
Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje.

Varbalülide vaheliigeste tüüp
Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).

Jala toetuspunktid
Kandluuköbru mediaalne jätke.
Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud).
Varbad (käimisel).

Jala pikivõlvid, ristivõlvid
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb -, kuup - ja pöidluude põimike piirkonnas.

Jalavõlvide tähtsus
Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus .(lampjalgsus-võlvid on lamedad)

Vöötlihaskiu ehitus
Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud ,
kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad
väga laiad veresoonte võrgustikud.
Närvid ( motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed)
Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin).

Lihase ehitus
kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.

Lihaste erinevad kujud
Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes.

Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:

Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,

Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.

Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd

Seljalihased

Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere- nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele.

Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine.

Ülemis ja alumis- tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid.
Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.
Abaluutõstur – Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles.
Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.
Trapetslihas - Algab: kuklaluu , turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast.

Kõhu lihased

Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele.
Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist.
Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.

Rinna lihased
RINDKERE RISTILIHAS
Algab: rinnaku alumiselt poolelt
Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
SISEMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide ülemiselt servalt
Kinnituvad: naaberroide alumisele servale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
VÄLIMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide alumiselt servalt
Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale
Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
SÜVAKIHT
EESMINE SAAGLIHAS
Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu
alumist nurka ette.
KESKNE KIHT
VÄIKE RINNALIHAS
Algab: 3.-5. roidelt
Kinnitub: abaluu kaarnajätkele
Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka
SUUR RINNALIHAS
Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale
Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure
jõuga ülestõstetud kätt.
VAHELIHAS e. DIAFRAGMA
Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt
Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub,
mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb

Kaela lihased KÜLGMINE RÜHM
TAGUMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 2. roide välispinnale
Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
KESKNE ASTRIKLIHAS
Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt
Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale
Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
EESMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 1. roidele
Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
PINDMINE KIHT
RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas-
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
KAELANAHALIHAS
Algab: rindkere eesosalt
Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse
lihastesse.
Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu
nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral,
tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole.

Õlavöötme lihased
Esmine rühm:

Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt.

Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale.
Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Vahelmine rühm:

Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.

Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale.

Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised.
Vahelmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Tagumine rühm:

Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart.

Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana :

Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult.
Keskne osa - õlanukilt.
Tagumine osa - abaluuharjalt.

Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart.

Õlavarre lihased
Eesmine rühm:

Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse.

Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart.

Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana:

Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt.
Lühike pea - kaarnajätkelt.

Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni.
Tagumine rühm:

Õlavarre- kolmpealihas - Algab kolme peana:

Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt.
Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt.

Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele.

Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart.

Küünarvarre lihased
Eesmine rühm:

Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule.

Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule.

Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.

Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale.

Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks.

Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule.
Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja.
Külgmine rühm:

Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule.

Lühike kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule.

Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale.
Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart.
Tagumine rühm:

Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule.

Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule.

Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Nimetissõrme- sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis.

Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks.

Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.

Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule.
Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele.

Vaagnavöötme lihased EESMINE RÜHM
NIUDE- NIMMELIHAS
Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:
Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole , väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni.
SUUR-NIMMELIHAS
Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt
NIUDELIHAS
Algab: niudeluuaugult
Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile
TAGUMINE RÜHM
VÄIKE TUHARALIHAS
Algab – niudeluu tagapinnalt
Kinnitub – reieluu suurele pöörlile
Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist .
KESKNE-TUHARALIHAS
Algab: niudeluu tiiva tagapinnalt
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile
Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsioono.
PIRNLIHAS
Algab: – ristluu vaagenmiselt pinnalt
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile
Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon
KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest:
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine
SISEMINE TOPPELIHAS
Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt.
Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku.
ÜLEMINE KAKSIKLIHAS
Algab: istmikuluuogalt
Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku
ALUMINE KAKSIKLIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku
VÄLIMINE TOPPELIHAS
Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt
Kinnitub: pöörliauku
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine
REIERUUTLIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale
Funkts: roteerib reit välja
SUUR TUHARALIHAS
Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt.
Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale.
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja
LAISIDEKIRME PINGUTAJA
Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks.
Funkts: toob reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit

Reie lihased TAGUMINE RÜHM
POOLKILELIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon , siserotatsioon, viib reit taha
POOLKÕÕLUSLIHAS
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha
REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga:
PIKK PEA
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: pindluu peale
LÜHIKE PEA
Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt
Kinnitub: pindluu peale
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
KESKMINE RÜHM
SUUR LÄHENDAJA
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
LÜHIKE LÄHENDAJA
Algab: häbemeluult
Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
KAMMLIHAS
Algab: häbemeluult
Kinnitub: reieluu kammijoonele
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
PIKK LÄHENDAJA
Algab: häbemeluult
Kinnitub: karejoone mediaalsele moka kesksele osale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
ÕRNLIHAS
Algab: häbemeluult
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: painutab säärt ja roteerib seda sissepoole.
REIE-NELIPEALIHAS algab 4 peaga, mida vaadetakse eraldi lihastena:
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: sirutab säärt, toob reit ette
VAHEPEALNE PAKSLIHAS
Algab: reieluu eesmiselt pinnalt
KÜLGMINE PAKSLIHAS
Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt
KESKMINE PAKSLIHAS
Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt
REIESIRGLIHAS
Algab: niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt
Funkts: toob reit ette
RÄTSEPALIHAS
Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: toob reit ette, roteerib reit väljapoole, painutab ja roteerib säärt sissepoole

Sääre lihased
Eesmine rühm:

Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale.

Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale.

Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.
Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga.
Tagumine rühm:

Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule.

Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule.

Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule.

Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest:

Lest -sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.
Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt. lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt

Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule. Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt. Pikk suurvarbapainutaja ja pikk varvastepainutaja, toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 436 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

436 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

siku2991 Õppematerjali autor

Anatoomia küsimuste vastused

EPITEELKOED TUGIKOED LIHASKOED NÄRVIKOED Anatoomia Sagitaaltelg

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

Bioloogia

xlsx

Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis

Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rind

Anatoomia

doc

Anatoomia- kogu materjal

INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia

170

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

docx

Anatoomia - lihastik

Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendat

Füsioloogia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes

Anatoomia

Rohkem sarnaseid