50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiskja66
Õppematerjali autor
otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb üldiselt surmaga. Alzheimeri haigust kirjeldas esimesena 1906 aastal saksa närviarst Alios Alzheimer. Ta kirjeldas oma kirjatükis ühe 55 aastase dementse naise juhtumit. Oma artiklis kirjeldas Alzheimer kattu ja puntraid või kämpe, mis on Alzheimeri tõve tunnused. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbe klassifitseeritakse RHK-10 järgi koodiga G30. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Dementsust, mis kujuneb välja Alzheimeri tõve tõttu, käsitletakse
Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis kaotavad isikud võime suhelda teiste isikutega ning võime kontakteeruda ennast ümbritseva keskkonnaga. Iseloomulikud sümptomid on segadus (tunne), halb otsusvõime, suhtlemishäired, ärritatavus, enesessetõmbumine ja hallutsinatsioonid. On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest tingimustest
DEMENTSUS Sisukord · 1. Sihtrühm . · 2. Dementsuse sümptomid · 3. Dementsuse diagnoosimine · 4. Dementsuste ravi · 5. Sümptomid ehk avaldumine · 6. Dementsuste staadiumid · 7.Prognoos. · 8.Kokkuvõtte. Sihtrühm · Ravijuhendi sihtrühm on neuroloogid, psühhiaatrid, kes püstitavad diagnoosi ja alustavad ravi ning otsustavad koos hooldajaga selle katkestamise üle. Oluliseks sihtgrupiks on neuropsühholoogid ja radioloogid, kellelt abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste diagnoosimisel. · Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu, üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kool
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mid
häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust. Raskused on planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning tuttavate isikute ja esemete äratundmisel. Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit
dementsusega patsient asutushooldust, kus teda aidatakse igapäevastes toimingutes. Oluline on jälgida, kuidas patsient saab hakkama igapäevaste toimingutega ja milline on ta mälu. Meeles peab pidama inimese individuaalsust, õde peab olema kannatlik, kuid otsustav, et patsient võiks tunda ennast kaitstuna ja olla õe peale kindel. Õendusabi võimaluste hulka õendusabi osutamiseks kuulub ka spetsialiseeritud hooldusosakondade loomine Alzheimeri patsientidele (ASCU Alzheimer Special Care Units ingl. k). Uurimistulemused kinnitavad nende osakondade töö efektiivsust võrrelduna tavalise hooldekodu dementsusega patsientide osakondadega. Patsientidel, keda hooldati spetsialiseeritud osakondades, esines harvemini vajadust füüsiliseks tõkendamiseks, ja vähem kasutati nende puhul antipsühhootilisi ravimeid. 12 ARUTELU
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid