50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
xzaq
Õppematerjali autor
Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse valikul appi äärmisel vajadusel või siis, kui lapsel pole iseseisva töö oskusi veel välja kujunenud. Maria Montessori tõestas korduvalt, et tuleb uskuda lapse võimesse end ise arendada, aga see saab toimuda talle loodud arengut soodustavas keskkonnas. Täiskasvanu on vahelüliks ümbruse ja lapse vahel. (Kikas 2002, 33). Maria Montessori on teadaolevalt ainuke pedagoog, kes on töötanud välja nii laiaulatusliku õppevahendite kogumi, mis vastab lapse vajadustele imikueast kuni puberteedini (Kikas 2002, 33). 12 Nende vahendite ülesanne on kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias.......................................................
..............................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud katkeid siit ja sealt, aga tegelikkuses ei tea suurt midagi. Nüüd sain võimaluse saada algteadmised sellest alternatiivpedagoogikal põhinevast koolisüsteemist ja saada infot selle alternatiivpedagoogika suurepärase looja Maria Montessori kohta. See on pedagoogiline lähenemine, kus õpetajal on selline vaikse suunaja roll. Et laps õpiks läbi enda kogemuste, õpetajal jääb üle ainult aidata ja suunata. Ja tundub, et ka oma töös, ja kodus oma lapsega, olen ma kasutanud just seda lähenemisviisi, kuna laps areneb eelkõige ikkagi läbi enda kogemuse, mitte, et koguaeg sekkutaks tema tegemistesse agressiivselt
inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend.
Selleks et laps jõuaks distsipliini arengus teisele tasandile, mil ta oskab juba kuuletuda ja suudab enda kontrollida, vajab laps treeningut. Laps ei ole üksnes vastuvõtlik alge, vaid aktiivne olend, kellel peab olema võimalus oma aktiivsust kasutada. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd. Lasteiele meeldib töötada. Arusaam töö vajalikkusest tekib lapses iseenesestmõistetavalt töötava täiskasvanu kõrval kasvades. Montessori pedagoog austab lapses tema ainulaadset elujõudu. Ta jälgib, et lapse energia saaks pidevalt rakendust tema füüsilises kehas. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on
Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1. Pedagoog õpetab lapsele uue sõna (nt õpetaja õpetab lapsele värve "punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele Meelte uurimine nt helide äraarvamise mäng Koordinatsioon nt mänguklotsidega ehitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid