50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
200 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
FrezZ
Õppematerjali autor
huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses Rollis olemine rollimängud Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. "Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad,
süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta oma sõnadega,
5. Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki. 6. On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on
Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse valikul appi äärmisel vajadusel või siis, kui lapsel pole iseseisva töö oskusi veel välja kujunenud. Maria Montessori tõestas korduvalt, et tuleb uskuda lapse võimesse end ise arendada, aga see saab toimuda talle loodud arengut soodustavas keskkonnas. Täiskasvanu on vahelüliks ümbruse ja lapse vahel. (Kikas 2002, 33). Maria Montessori on teadaolevalt ainuke pedagoog, kes on töötanud välja nii laiaulatusliku õppevahendite kogumi, mis vastab lapse vajadustele imikueast kuni puberteedini (Kikas 2002, 33). 12 Nende vahendite ülesanne on kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid