pealekaebamiste aeg. Kahtlusalune oli alati süüdi ning kui ta süüd eitas siis kasutati ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü. Haridus Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud ,,ametikoolid". Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli
TALUPOEGADE OLUKORD Talupojad jäid sunnismaisteks Sõjast tühjaks jäänud majapidamistesse suunati uusasunikke riigi põhialadelt XVII saj. alguse sõdade tulemusena koormised kasvasid LINNADE OLUKORD Liivi sõja tulemusena linnad laostunud Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS
See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich kuulutas, et paavstivalimine on kehtetu ning paavst viskas ta kirikust välja. 1077a’l pidi Heinrich minema Canossasse patukahetsusretkele. Võitlus lõppes 1122 Wormsi konkordaadiga. Kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Ilmalik investituur: Ilmaliku investituuri käigus antakse üle valitsemissau e. Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja) Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle. 18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD 1) Vaimulikud- usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest. Seal kehtisid kindlad reeglid ja eesmärgiks oli jumalateenimine palvetega
Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega. Tänu sellele said nad sõita ka läbi madalaid jõgesid. Laevad liikusid põhiliselt tänu raapurjele, kuid tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude mõjul. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske
Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine. Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest. IdaEuroopa arengu erijooned ning LääneEuroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis IdaEuroopat peeti väiksema asustustiheduse,
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks. 1
Venemaale tagasi linnad, mille oli Venemaal vallutanud. Sellega oli kinnistunud Poola võim. *1583- rootsi ja venemaa vahel Pljussa rahu. Eesti kuulub Rootsile+sai endale Ingerimaa. *1595- Täyssina rahuga lõppes sõda Rootsi ja Vene vahel Soome aladel. Kolme kuninga valduses. Poolas Jesuiitide kolleegiumi e seminari loomine, seal õpetati talupoegi ja oli võimalus pääseda ka madalamal linnarahval. Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema
Kõik kommentaarid