Ainevahetus ja seedimine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ainevahetus - seedimine, eritamine,

Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid

Bioloogia

3

docx

Seedeelundkond ja Seedmine

hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku Magu-Toidu segamine, toidu soojentamine, toidu seemine, mikroobite hävitamine, 12sõrmiksool-Toidu põhiline seedmine Peensool- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine Jämesool- poolvedelast massist imendub tagasi vesi ja moodustub väljaheide, vitamiinide valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred magu- maonõre(sisaldab soolhapet)lima suu - sülg neel- lima(hõlbustab toidu liikumise) 12sõrmiksool - seedenõred

Bioloogia

2

doc

Ainevahetuse kokkuvõte

uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE ­ AINEVAHETUS RAKKUDES ­ LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti.

Bioloogia

4

docx

9.klass bioloogia konspekt, toitumine ja erituselundid

· Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes. · Ensüümide kaasabil organismid kasvavad, arenevad ning toimuvad muud eluprotsessid. (Alates silmapilgutusest lõpetades vananemisega). · Lihtsamad ensüümid on valgulise ehitusega. · Keerulisemates liitensüümides on lisaks valkudele ka teisi ühendeid. Sageli vitamiine. Ainevahetuse kiirus sõltub: · Mida väiksem on organismi kehamass, seda kiirem on ainevahetus. (imikud) · Vanus ­ noortes organismides kiirem · Keha temperatuur ­ mida kõrgem seda kiirem (kõigusoojased) (lindude temp imetajate omast kõrgem.Inimesel kulgevad ainevahetus protsessid kõige paremini temperatuuril 36 ­ 37 C · toitainete hulk organismis. Kui vähe kasutatakse ära toitainete varud. Kui palju kogutakse tagavaraks.

Biotehnoloogia

1

odt

Seedeelundkond ja ainevahetus

Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust)

Bioloogia

2

docx

Elundkonnad

maonõret ja lima, mao seinad liiguvad, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, üks olulisemaid seedeorganeid, magu on mahuti, kus toit püsib, nii et seda saaks väikeste portsjonite kaudu väljutada peensoolde, soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest, osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, kaksteistsõrmiksooles toimub peamine osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde, seal seedimist enam ei toimu. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mis väljuvad päraku kaudu, jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad meile mittevajalikest seedimata jääkidest, ka varustavad nad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele.

Bioloogia

2

doc

Toitainetest kuni neerudeni

kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud.

Bioloogia

2

doc

Bioloogia tööks kordamine

· Ensüümid ­ eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid ­ orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht ­ hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5

Bioloogia

Kommentaarid (1)