Ainete liigitamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem n�itab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine �he molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis n�itab indeks. Ainete liigitamine koostise p�hjal 1. Lihtained koosnevad �hjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide s�mboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - �ksikaatomitena (v��risgaasid),

Keemia

4

docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

vastastikune t�mbumine Vesinikside � t�iendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad v�ga polaarseid F-H, O-H v�i N-H sidemeid. Isomeerid � liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest Keemilise reaktsiooni kiirus � seda n�itab aja�hikus ruumala�hiku kohta tekkinud v�i reageerinud ainehulk Reaktsiooni kiirendavad tegurid � temperatuuri t�stmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral r�hu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katal�saatori kasutamine, segamine Katal��s � keemilise reaktsiooni kulgemine katal�saatori toimel Katal�saator � aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, osaleb reaktsioonis, moodustades l�hteainega aktiivse vahe�hendi, kuid reaktsioon l�puks vabaneb esialgses koguses Keemiline tasakaal - p��rduva reaktsiooni olek, mille korral p�ri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on v�rdsed Le Chatelier' printsiip � p��rduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud

Keemia

1

doc

Keemiline side

http://www.abiks.pri.ee M�isted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt �hinemisreakts) Endoterm reakts � reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side � vastasm�rgiliste ioonide t�mbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element � �hesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side � m�ju, mis �hendab aatomid v�i ioonid molekuliks v�i kristalliks Kovalentne side � �histe elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides v�i kristallides 0

Keemia

3

docx

Keemia KT konspekt

paremale ja alt �lesse 9. Iooniline side saab toimida vaid vastaslaenguga ioonide t�mbumisel. Elektrilise t�mbumise tulemusena moodustub side, kus elektronegatiivsema elemendi aatom t�mbab �hise elektronpaari t�ielikult enda poole. Toimub aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli vahel. Moodustuvad kristallv�red. 10. Vesinikside on t�iendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H- F; H-N; H-O sidemeid. P�hjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri t�usu ja soodustab lahustumisprotsessi, mille lahuseks on vesi. 11. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune t�mbumine. P�hjustab elektrijuhtuvust, soojusjuhtivust, plastilisust ja annab metalse l�ike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side

Keemia

2

doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt M�isted: molekul � molekulaarse aine v�iksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite r�hmitus. Molekulivalem � keemiline valem, mis n�itab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine � aine, mis koosneb ainult �he keemilise elemendi aatomitest. Liitaine � aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline �hend) Molekulaarne aine � molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine � aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side � aatomite- v�i ioonidevaheline vastastikm�ju, mis seob nad molekuliks v�i kristalliks Eksotermiline reaktsioon � soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon � soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline j�ud � f��sikaline suurus; suhteliselt n�rgad t�mbej�ud aine molekulide vahel (v�rreldes keemilise sidemega) Kovalentne side � k�ige levinum ja olulisem keemilise sideme t��p, moodustub aat

Keemia

3

doc

Keemilised sidemed.

Polaarse kovalentse sideme korral seob �ks aatomitest �hist elektronpaari tugevamini, mist�ttu aatomitel tekivad vastasm�rgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasm�rgiliste laengutega ioonide elektrilise t�mbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema v�hemalt 1,7. V�rrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained � koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised j�ud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel m�juvad t�mbej�ud, mille t�ttu tuleb aine sulatamiseks v�i aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised j�ud on tunduvalt n�rgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees v�i ioonide vahel kristallis. Seet�ttu on molekulaarsed ained

Keemia

4

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada v�liskihti t�itunud elektronide arv, nii on ained p�sivamas olekus ja energia kuluvus v�iksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonv�re ja millised j�ud hoiavad neid osakesi koos? Ioonv�re moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli p�hjal. Ioonv�re moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage t�ppvalemi abil j�rgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli j�rgi koosneb metalli kristallv�re metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab �hise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mist�ttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulv�rega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid /

Keemia

5

doc

Keemiline side ja aine ehitus

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme p�hjendus �ksikud aatomid on ebap�sivad, see t�hendab neil on k�rge energia. Seep�rast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes �le p�sivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning s�steemi energia v�heneb ehk s�steemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on �hinemisreaktsioonid, nt Zn + S � ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side l�hkuda ja tekivad �ksikud aatomid, minnakse �le ebap�sivamasse k�rgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme l�hkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et s�steemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 � CuO + H2O

Keemia

Kommentaarid (0)