Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aineklassid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

OKSIIDID


reageerimine

reageerimine
Metallioksiidid: nimetus metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste) oksiid
Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole
Näiteks CaO – kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid
Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus moodustatakse eesliidete abil ( mono , di ,tri, tetra , penta, heksa , hepta, okta , nona ,deka)
CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid

SOOLATEKITAJAD OKSIIDID


NEUTRAALSED OKSIIDID


Aluselised

Oksiidid

Amfoteersed

Oksiidid


Happelised
Oksiidid
CaO ; Na2O ; FeO…..
Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ………
CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ………..
CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad

Alustega

(leelistega)

Ei reageeri

Annavad soola

2 NaOH + Al2O3 + 3 H2O = 2 Na[Al(OH)4] lihtsustatult
2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat

Annavad soola

2 NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O
NaOH + CO2 = NaHCO3
Ei reageeri

Hapetega


Annavad soola

CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O

Annavad soola

Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O
Ei reageeri
Ei reageeri
veega
Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad veega leeliseid
CaO + H2O = Ca(OH)2
Ülejäänud metallioksiidid veega ei reageeri
Ei reageeri

Annavad happe

H2O + SO2 = H2SO3
Ei reageeri SiO2
Ei reageeri
Aluseliste
oksiididega
Ei reageeri Annavad kuumutamisel soola
CaO + Al2O3 = Ca(AlO2)2
Annavad kuumutamisel soola
CaO + SO3 = CaSO4
Võivad redutseerida metalli- oksiidi vaba metallini FeO + CO = Fe + CO2
Happeliste oksiididega
Kuumutamisel annavad soola
SO2 + CaO = CaSO3
Kuumutamisel annavad soola
3 SO3 + Al2O3 = Al2 (SO4)3
Ei reageeri
Ei reageeri
Oksiidide
saamine
  • Lihtaine + hapnik (põlemine) C + O2 = CO2

  • Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2

Hapnikuühendite lagundamine
  • Hapete lagundamine H2SO4 = H2O + SO3
  • Hüdroksiidide (v.a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O
  • Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2



Happed

alused

soolad

Definitsioon


Arrhenius : Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid (H+)

Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (p+ = H+)

Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad prootoneid

Liitained , mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid)

Liigitus


Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ……

Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 ….
Leelised – vees lahustuvad hüdroksiidid
Ia ja enamus IIa rühma metallidest annavad leeliseid – nemad on ka tugevad alused
Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka nõrgad alused. Nõrk alus on ka NH4OH


Lihtsoolad : NaCl, K2SO4 , (NH4)3PO4
Vesiniksoolad NaHCO3 , Ca(HCO3)2, KH2PO4
Hüdroksiidsoolad Cu2CO3(OH)2 e CuCO3*Cu(OH)2
Kaksiksoolad AlK(SO4)2
Kristallhüdraadid CuSO4 *5H2O
Etc., etc. ,etc
Tugevad
HCl, HBr,
HI, HNO3
H2SO4……
Keskmise tugevusega
HF, H2SO3 , H3PO4
H-COOH, ……
Nõrgad H2CO3, H2S
HCN, H4SiO4
CH3COOH

Reag. Metallidega


Pingerida

2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2

Leelised reageerivad amfoteersete metallidega

2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2

(pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu

Alustega


NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi

2NH3 + H2SO4 = (NH4) 2SO4 tekib sool
Leelised reageeriva amfoteersete hüdroksiididega
2NaOH + Zn(OH)2 = Na2[Zn(OH)4]

Vaata alus +sool

Aluseliste oksiididega

CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O tekib sool ja vesi




Hapetega

Üldjuhul ei reageeri (Kui üks redutseerija ja teine oksüdeerija, siis saavad reageerida)


NaOH + HCl = NaCl + H2O sool ja vesi

Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O

NH3 + HCl = NH4Cl

Vaata hape + sool

Happeliste ksiididega

Üldjuhul ei reageeri (Kui üks redutseerija ja teine oksüdeerija, siis saavad reageerida)

Reag ainult leelised, tekib sool ja vesi

2 KOH + CO2 = K2CO3 +H2O


Sooladega
Juhul, kui eraldub gaas (CO2, SO2 , H2S ) Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2  Tekib sade H2SO4 + BaCl2 = BaSO4(sade) + 2HCl Tekib nõrgem (või lenduvam) hape H2SO4 + NaCl = NaHSO4 + HCl

Reag ainult leelised kui eraldub gaas (NH3)

NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl
Tekib sade (kõik nõrgad alused lähevad samuti sademesse)
Ba(OH)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH
2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2

Juhul, kui eraldub gaas või tekib sade. Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma

Na2S + 2 HCl = 2NaCl + H2S (gaas)
K2SO4 + BaCl2 = BaSO4(sade) + 2KCl
Saamine
Vesinik + mittemetall (halogeenid . väävel,…) H2 + Cl2 = 2 HCl Vesi + happeline (enamasti mittemetalli) oksiid H2O + SO3 = H2SO4 ei reageeri SiO2 Nõrga happe sool + tugev hape FeS + H2SO4 = H2S + FeSO4

Sool + hape (juhul, kui tekkiv sool läheb sademesse)  Ba(NO3)2 + H2SO4 = BaSO4(sademesse) + 2 HNO3

1a ja 2a rühma metal (metallioksiid) + vesi Ca + 2 H2O = Ca(OH)2 + H2 Na2O + 2 H2O = 2 NaOH Vees lahustumatuid hüdroksiide saadakse nõrga aluse sool + leelis CuSO4 + 2KOH = Cu(OH)2 + K2SO4 Analoogiliselt võib saada ka leeliseid Na2CO3 + Ca(OH)2 = CaCO3 + 2 NaOH

Metall + mittemetall 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 Metall + Hape (pingerida) Ca + 2 HCl = CaCl2 + H2 Metall + soolalahus (pingerida) Fe + CuCl2 = CuCl2 + Fe Alus + hape NaOH +HCl = NaCl + H2O Sool + Hape ( kui tekib kas: sade, gaas või nõrgem hape) Ba(NO3)2 + H2SO4 = BaSO4(sademesse) + 2 HNO3 FeS + 2 HCl = H2S(gaas) + FeCl2 CH3COOK + HCl = CH3COOH (nõrgem, kui HCl) + KCl


Aineklassid #1 Aineklassid #2 Aineklassid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annnni Õppematerjali autor
Aineklassid.
Happed/Alused/Soolad.
Definitsioon, reageerimised, saamine jpm

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

Keemia
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

Keemia
thumbnail
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon ­ Laenguga aatom või aatomirühm Katioon ­ positiivne. Anioon ­ negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) ­ iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühend

Keemia
thumbnail
6
doc

KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO  Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:  Üheproot

Kategoriseerimata
thumbnail
3
doc

Aineklassid ja nendevahelised seosed

Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga ­II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid ­ peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid ­ peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed ­ võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ­ ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun