Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aine olekud (0)

1 Hindamata
Punktid
Aine olekud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nobluelights Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Aine olekud

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Mater

Füüsika
thumbnail
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, milles

Füüsika
thumbnail
19
pptx

Agregaatolekud

Aine agregaatolekud Eidapere kool 2009 Aine võib olla erinevates olekutes Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on tahke aine ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on vedeliku ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on gaasi ehitus? Muutke

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

........................................................................................ 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2. Mitteühtlane sirgliikumine .....

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades.

Füüsika
thumbnail
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t ­ kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu)

Füüsika
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud – pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine – vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine – kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F     F    S

Füüsika
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud ­ pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine ­ vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine ­ kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F = F = S

Füüsika



Lisainfo

Märgamine, Kondenseerumine, Küllastunud aur, Keemine, Pindpinevus jõud, Sublimatsioon, Kapilaarsus, Absoluutne õhuniiskus, Relatiivne õhuniiskus, Tõmbegraafik, Plastiline kehaElastne keha, Rabe keha, Härmatumine, Aurmine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun