Aiaplaan

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 29 korda Seda faili on alla laetud 29 korda 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis 31/01/2011 Kuupäev, millal dokument üles laeti

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL
LOODUSMAJANDUS




AIAPLAAN
Seletuskiri




Juhendaja: Liivi Martjak
Koostaja: Viktoria Ivanova




Olustvere 2010
Sisukord




2
Asukoht

Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra
12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1
kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas.
Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi.
Teed

Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaaži ja lehtla juurde.
Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde.
Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada
killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi
abil plaat. Segualust ei tehta pikalt ette vaid mõne plaadi jaoks. Järjest kontrollitakse rihtlatiga
plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast
sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga
vuugisegu, sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm
madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks.
Teele on laotud vabakujulised plaadid ja
vabakujulise mustriga.


1.plaat
2.paigaldussegu
3.betoon
4.killustik




Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on
kasutatud hööveldatud materjali. Sellise põranda talad võivad olla 5x10 cm või 5 x 15 cm
immutatud serviti plankudest , mis toetuvad kivipostide peale ja on õhus. Talade vahe katta
peenrakanga ja õhukese killustikkihiga, et umbrohi ei kasvaks läbi. Talade vahe on 0,5-1 m
mis oleneb kasutatava laua paksusest , mis on tavaliselt 2,8 või 3,3 cm. Laudade vahele
jäetakse õhutuspilud 5-10mm.



3
Kui puit on märg alles immutusest tulnud tuleb arvestada puu kuivamisega , mis muudab laua
laiust 10-12%, samuti võivad mõned lauad praguneda ; peab olema reserv nende välja
vahetamiseks. Lauad kinnitatakse talade külge kuumtsingitud või messingkruvidega.
1. puitterrass
2.õhuvahe
3.aluskivi tala all
4.killustik
5.aluspinnas




Piirded
Krundil on kasutatud piirdeks Thunbergi kukerpuud `Bagatelle` mis kasvavad 1-1,5 m
kõrgeks ja 40cm-80cm laiaks.
Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443
Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´.


Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi
säilitada.
Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m.
Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav
kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks
põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid
taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini
kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku
pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe
mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem
võib tagasi lõigata.


Hekki pügamine

Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta
võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm.




4
Heki Hooldus
Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber
loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata. Elava heki puudus on, et see võtab
pinnasest toitaineid ja niiskust ning tihedalt istutatud põõsad vajavad sellepärast lisatoitmist.
See saab eriti ilmseks, kui heki kõrval on kas lillepeenrad või muru. Kasvude vohamise
vältimiseks on soovitav hekil juured 30-40 cm kaugusel hekist labidaga läbi lõigata, kaevates
u 1,5 labida sügavuse kraavi. Püsivama tulemuse saamiseks aseta kraavi enne selle
kinniajamist tõrvapapi- või plastikaadiriba. Juurekasvu sel viisil kontrolli alla saamise järel on
oluline hekialust vähemalt kord kasvuperioodi jooksul rohida, näiteks mais ja vajadusel uuesti
juunis või juulis.


Krundi maa-ala planeerimine

Aed on kujundatud nii, et selle hooldamiseks ei kulu palju aega ja, et aed poleks mitte ainult
ilus vaid, et sellest oleks kasu. Kuna krunt on suhteliselt uus seega ei ole seal vanu taimi mida
kasutada uues haljastuses.
Krunt on jagatud neljaks.
1) eesaed
2) majandusõu
3) tarbeaed
4) tagaaed


Eesaed

Tänavast eraldab eesaed hekk. Eesaias on kasutatud muru mis eraldab peenraid, teid ja
lastemänguväljakut. Esimene peenar asub kohe sissesõidu juures, et ka maja esisel oleks mida
vaadata. Vasakul pool teerada on istutatud 4 iluõunapuud mille taga on 2 lillepeenart. Maja
vasakul küljel akna vaatest on lastemänguväljak mille taga on rajatud vabakujuline
kontpuudest piirde, et mänguväljak oleks naabriteest rohkem varjatud ja , et poleks nii suurt
tuult.
Lehtpõõsad
Harilik kikkapuu `Canned Gold`6tk
Siberi kontpuu `Aurea` 8tk
Võsund kontpuu `Kelseyi dwarf` 3tk
Siberi kontpuu `Sibirica` 9tk


5
Viljapuud
Ilu õunapuu ´Royalty` 4tk
Lilled
Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 2tk
Pargiroos 'Ritausma' 1tk
Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 1tk
Pruudisõlg `Unistus` 54 tk
Pruudisõlg 'Purple Prince' 142tk
Pruudisõlg 'Giant Cactus Big Snowman' 135tk


Muru rajamine

Muru külvamiseks on vaja 10-20 cm mulakihti mis on umbrohu-ja lisanditevaba. Enne muru
istutamist rullitakse krunt läbi, et maaala oleks sirge. Parim aeg muru rajamiseks on mai ja
juuni algus. Kui muru külvatakse sügisel siis peab arvestama sellega , et muru jõuaks tärgata
enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse
seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni.
Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le.



Muru hooldamine

Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine, umbrohu- ja haiguste tõrje ning
vajadusel muru remontimine.
Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja
surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede
juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus.
Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini
kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele. Kvaliteetse
murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles
pidada, et murutaimed peavad väetamise ajal olema kuivad. Peale väetamist tuleks muru
luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem
lämmastikku, sügisel fosforit. Sügisene lämmastik võib hävitada muru.




6
Majandusõu

Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaž mis on ümbritsetud 5
elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaaži taha aia
nurka on istutatud 5 kaske.
Okaspuud
Harilik Elupuu `Smargad` 11tk
Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk
Lehtpuud
Harilik Arukask 5tk
Lilled
Hosta `Paul's Glory` 7tk
Südajas aktiniidia 10 tk


Tarbeaed

Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad,
punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik,
sibul, murulauk, till.
Puuviljad
Punalehine kirsipuu 3tk
Ploom `Julius` 2tk
Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk


Marjad
Mustsõstar `Intercontinental` 2tk
Punasõstar `Viksnes` 2tk
Mustikas `Northblue` 9 tk
Maasikas `Kent` 34 tk
Vaarikas `Glen ampel` 40tk
Köögiviljad ja maitsetaimed
Kartul `Anti`
Redis `Saksa`
Porgand `Imperator`



7
Lehtsalat `Mamma mia`
Jääsalat ` Regina dei Giacci`
Basiilik `Karlik`
Harilik sibul
Till `Alligaator`
Murulauk `Prazska`


Tagaaed

Tagaaias asub tarbeaed, grillimiskoht, tiik ja suur muruala. Suur muruala annab eelise, et aia
eest on kergem hoolitseda ja aed näeb ilus välja. Tagaaia vasakus nurgas on istutatud
kontpuud samad mis eesaias mis tagavad rohkem privaatsust naabrite eest ja mis pole ainult
suvekuudel ilusad vaid ka talvel on aias mida vaadata.
Lilled
Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 4tk
Pargiroos 'Ritausma' 10tk
Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 5tk
Roomav metsvits `Aurea` 5tk
Kollane võhumõõk `Variegata` 4tk
Kirju iiris `Alba` 5tk
Harilik kalmus `Variegatus` 4tk
Aed vesiroos `James Brydon ` 6tk
Aed vesiroos `Cordyline Rubra` 6tk




8
Planeeritavad rajatised
Lehtla




Tiik
Tiik on ehitatud tiigikilest. Tiigikile paksuseks on võetud 0,5-1mm.Tiigikile peab vastu
15aaastat. Tiigikile suurust arvestatakse pikkus+2x sügavus +0,6m servade jaoks, laius+ 2x
sügavus+ 0,6m servade jaoks.
Kile alla pannakse 5cm liiva, peale asetatakse kile, et kile
serva peita kallatakse
tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale
asetatakse plaadid.




1.Plaadit
2.Tsement
3.kile
4.Liiv




9
Ilupuude ja –põõsaste istutamine
Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste
istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri
keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb
istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni
kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud
toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa
sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal
tuleb sidemeid uuendada. Peale istutust on soovitav puude ja põõsaste tagasi lõikus. Kui
harusid on 2-3, tuleb taim tagasi lõigata 20cm-ni. Sügisel istutatud põõsad lõigatakse tagasi
kevadel.




Puul lõigatakse ära:
• Murdunud oksad terve kohani
• Haigustunnustega oksad
• Vale nurga all kasvav oks
• Teist oksa segav oks, ristuv oks
• Võistlev latv
• Lühendada oksi võra tasakaaluks




Marjapõõsaste lõikamine

Mustsõstrad
• Võib lõigata varakevadel kui ka suvelõpus
• Üle 4-6 a oksi ei ole mõtted põõsal hoida . Kuna parim saak on 2-4a okstel.
• Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa
• Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest
Punane ja valgesõstar
• Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel



10
• Iga aasta jäetakse 2-3 uut tugevat oksa
• Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa
• Äralõigatud oksi peab asendama jääma samapalju noori tugevaid oksi
Vaarikad
• Parim loikamis aeg peale saagikorjamist e. sügisel
• Paljasjuurseid istikuid lõigata vahetult peale istutust
• Iga aasta eemaldada saaki kandnud ja väga peened oksad
• Jooksva meetri kohta soovitatav jätta 10-25 vart




11

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Seletuskiri - taimed, joonised,kuidas mida teha ja kuna
Märksõnad: ilu taimed , ilu puud , lilled , veesilm , aiamaa