Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew jõugukaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim kõige väärtuslikuma kastis olnud asja enda kätte. See juhatab teed hiiglasliku varanduse juurde. Kurikuulus ja julm piraatide pealik Flint joonistas selle kaardi enne, kui kotermann ta ära viis. Jim kiirustab kohalike tähtsate inimeste Squire Trelawney ja doktor Livesey juurde, kellel löövad silmad kaarti nähes kilama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem hirmujudinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool korsaar Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes need mehed tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John.
Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew kaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim kõige väärtuslikuma kastis olnud asja enda kätte. See juhatab teed hiiglasliku varanduse juurde. Kurikuulus piraatide pealik Flint joonistas selle kaardi enne, kui kotermann ta ära viis. Jim kiirustab kohalike tähtsate inimeste Squire Trelawney ja doktor Livesey juurde, kellel löövad silmad kaarti nähes särama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem külmavärinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool kapten Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes nad tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John. Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
röövlind hakkas minema kandam. Õnneks üks pikk hispaanlane sattus lähedal olema, kes lasi linnule pähe. Nii oli Robert päästetud. Edasi jõuti ka maabuda Argentiina Vabariigis, kus nendesse väga sõbralikult kohalike poolt ei suhtutud. Õnneks suudeti võitlust vältida ja saadi kõik tahetu. Pigem oli suurem vaenlane loodus. Sealt sõideti edasi mõõda Atlandi ookeanit. Järgmine kohake kuhu jõuti oli Amsterdami saar, millelt tahtis John Mangles sütt laeva jaoks saada. Saarel oli linn, kus elas nii mustasi kui ka valgeid. Sealt edasi sõideti India ookeanit mõõda pikki 37 laiuskraadi. Jõuti Austraalia mandrini. Kui maale mindi leiti kohe suur majapidamine. Selles majapidamises elasid endised sotlased O'Moore'id. Neid võeti vastu suure külalislahkusega. Peremees ei teadnud midagi laeva hukkust, küll aga väitis üks tema
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Kõik kommentaarid