AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini (0)

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Kui mõis nagunii kõik endale saab?
Kuidas on ristiusk mõjutanud Eesti ajalugu?

Lõik failist

Kronoloogia
Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11–13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr.
1154 – Eesti ( Astlanda ) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil
1202 – paavst Innocentius III kuulutas Vana- Liivimaa ( Maarjamaa ) ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu
1208-1227 – Muistne vabadusvõitlus
1227 – Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti
1238 – Taani ja ordu sõlmisid Stansby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja Põhja-Eesti
1343 23. aprill – Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine . Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat
4. mai – läbirääkimised ja Eesti kuningate tapmine Paides
1523 – reformatsiooni algus Eestis
1558-1583 – Liivi sõda, 1600-1621 Rootsi-Poola sõda
1629, 16. september – Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu , kogu Eestimaa sai Rootsile
1629-1699 – Rootsi aeg
1643 –45 – Taani-Rootsi soda  Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile
1695 –97 – suur nälg Eestis, suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust
1699 – Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu
1700-1721 – Põhjasõda
1703 – venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa
1710–1713 – viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 – pool rahvastikust
1721, 30. august – Uusikaupunki rahu, Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu- Karjala
1721–1917 – Vene Impeerium
1783 – Paldiski sai linna õigused
1784 – Võru linna asutamine
1802 – Tartu ülikooli taasavamine
Linnad sõdades/murrangulistes sündmustes
Tallinn 1219 MVV, Tallinnasse saabus Taani laevastik
Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt
Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine , Jüriöö ülestõusu „vaimne“ lõpp
Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga
Tartu 1525 kirikute rüüstamine Tartus
Tartu 1558 Liivi sõja algus, Vene väed tundisid Tartu piiskopkonda
Tallinn 1561 linn läks Rootsi kuninga võimu alla
Põltsamaa 1570 . aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus
Kuressaare-Valga kosusid linnadena 16. sajandil
Tartu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #1

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #2

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #3

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #4

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #5

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #6

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #7

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #8

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #9

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #10

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #11

AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #12

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

CriM3 Õppematerjali autor

AJALUGU 4: 11. KLASS
Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

1. Eesti muinasaeg
Muinasaeg: 11000 eKr – 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
Kiviaeg (10000-1500 a eKr)
Selleks ajaks on välja kerkinud 2/3 praegusest Eestist. Läänemeri alles välja kujunemisel. Tekib inimasustus Eestis – kaua peeti kõige vanemaks Pulli asulat Sindi lähedal, kuid 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale (nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel). Tööriistad valmistasid kundala-sed kivist, luust, sarvest ja ka puust. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, asukohad põhiliselt jõgede-järvede ääres.
Pronksiaeg
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksese-med umbes aastast 1500 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Pron-ksist valmistatigi peamiselt vaid ehteid.
Tänu tööriistade paranemisele oli võimalik püüda paremat saaki, koguda varandust – kujunes kaup-lemine.
Hakati rajama kindlustatud asulaid, mille vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Ini-mestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati põlde, mis võivad olla senini säilinud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader.
Rauaaeg (500 e.Kr)
Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et seda saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem, see oli vastupi-davam ja odavam. Raudkirved võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, tänu sellele suurenesid kar-jad. Eluviis muutus paikseks, rahva arvukus kasvas ja asustus tihe-nes. Tekkisid kauban-dussidemed – vahetati vilja, karusnahka ja ehteid. Ehitati kivikirst- ja tarandkalmeid.
Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel – seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga kaua aega.
Kunda kultuur
(10000 a tagasi) –enamjaolt küttisid, oskasid valmistada kivist, luust, sarvest ja puust tööriistu. Elasid püstkodades. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad.
Kammkeraamikakultuur (5000 a tagasi idast) – kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Osati valmistada savist anumaid, mida kaunistati kammitaolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Mongoliidse välimu-sega. Teada ~50 asulakohta.
Venekirveskultuur – (nim vene paat-paaditaolised kirved). Peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Osad kirved, mis on leitud, ei näi aga olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Pärit võib-olla lõuna poolt – europiidne välimus.
Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud.

Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) – rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted – eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke ühtsuse kohta (Raikküla kärajad – jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda).
2.
3. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus

Vabadusvõitlus ...

eesti muinasaeg võõrvõimudele vabadusvõitlus jüriöö ülestõus jüriöö võitlus põhjasõda 1700-1721 maarahvas aadelkond linnad linnarahvas usk võõrvõimude vaheldumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)

Eesti ajalugu

doc

Eesti ajalugu

................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

docx

Ajalugu muinasajast ärkamisaja alguseni

● 1030 Jaroslav tark põletas maha tartus linnuse ning ehitas uue “esimene vene okupatsioon” ● Muistne vabadusvõitlus (13.saj (1208-1227) ehk liivimaa ristisõda! ○ Põhjused ● usustamine - ristisõjad ja rahulik misjonitöö edutud, “häbist puhtakspesemine” ● paavst lubas sõdijatele, et saavad pattudest vabaks ● eesti polnud ühtne ○ Miks sakslased võitsid? ● parem sõjavarustus ● suuremad väed ● ühtsustunne ● hea strateegia ● meditsiinilised võimalused ○ Sõja käik ● I etapp 1208-1212 ○ 1208 sakslased ugandis

10.klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid